Puigdemont: Kataloonia iseseisvuspüüdlused peavad "aeglustuma" ({{commentsTotal}})

{{1509419520000 | amCalendar}}
Foto: Reuters/Scanpix

Kataloonia tagandatud president Carles Puigdemont ütles teisipäeval, et regiooni iseseisvuspüüdlused peavad aeglustuma, et vältida rahutusi ajal, mil Madrid on kehtestanud Kataloonia üle otsevõimu.

"Me ei saa ehitada vabariiki vägivallale," ütles Puidgemont Brüsselis ajakirjanikele, lisades, et kui see tähendab "vabariigi loomise aeglustumist, peame pidama seda mõistlikuks hinnaks".

Puigdemont kinnitas, et ei kavatse taotleda Belgias asüüli, vaid on Brüsselis, kuna see on Euroopa pealinn.

Ta lisas, et peab Madridi poolt 21. detsembrile määratud regionaalvalimisi väljakutseks ning et Kataloonia iseseisvuslased võtavad sellest osa.

Hispaania tahab, et Kataloonia "loobuks meie poliitilisest projektist, nad ei saavuta seda", sõnas Puigdemont.

Madrid: Puigdemonti nõustumine valimistega on "väga positiivne"

Kataloonia tagandatud presidendi Carles Puigdemonti nõustumine eelseisvate regionaalvalimistega on "väga positiivne", kuna see on samm normaalsuse taastamise suunas, ütles teisipäeval Hispaania kõrgeim valitsusametnik Kataloonias Enric Millo.

"Minu hinnang on väga positiivne," ütles Millo ajakirjanikele pärast seda, kui Puigdemont tõrjus Brüsselis kartused, et separatistid võivad Madridi välja kuulutatud valimisi boikottida. "See tähendab nõustumist naasmisega demokraatliku seaduslikkuse juurde."

Millo sõnul võimaldavad valimised Madridil "taastada Kataloonia omavalitsus".

Kataloonia iseseisvuslaste liider otsib Belgiast õigusabi

Hispaania keskvõimude poolt ametist tagandatud Kataloonia president Carles Puigdemont kohtus esmaspäeval Belgias asüüliküsimustega tegeleva advokaadiga.

Advokaat Paul Bekaert kinnitas samas, et Puigdemont ei ole Brüsselis varjupaika taotlemas, vaid selleks, et valmistada ette juriidilist vastukäiku Madridi sammudele.

"Selles (asüüli) osas ei ole midagi otsustatud," lausus Bekaert.

"Ma rääkisin temaga isiklikult Belgias .... ja ta tegi minust ametlikult oma advokaadi. Mul on enam kui 30-aastane kogemus Hispaania baskide väljasaatmise ja poliitilise asüüliga ning selle kogemuse tõttu pöördus ta minu poole," lisas ta.

Bekaert oli advokaadiks ühele baskide separatistliku rühmituse ETA arvatavale liikmele Luis Maria Zengotitabengoale, kelle Belgia 2010. aastal Hispaaniale välja andis.

Hispaania prokuratuur esitas Kataloonia valitsuse tagandatud liikmetele ja parlamendi juhtivliikmetele süüdistuse mässus, ässitustegevuses, võimu kuritarvitamises ja kelmuses, teatas peaprokrör esmaspäeval.

Mässus, ässitustegevuses või kelmuses süüdi mõistetut saab vangi panna vastavalt 30, 15 või kuueks aastaks.

Maza sõnul taotleb prokuratuur süüdistatutele ennetusmeetmete rakendamist, kuid ei öelnud, kas meetmete seas on nende panemine eeluurimisvanglasse.

Ühe hagi raames taotleb prokuratuur kohtult süüdistuse esitamist tagandatud Kataloonia valitsuse ametnikele. Nende seas on Puigdemont ja asepresident Oriol Junqueras, kuigi Maza nende nimesid otsesõnu ei öelnud. Hagi esitati riigikohtule.

Teine hagi puudutab Kataloonia parlamendi juhtivliikmeid, kaasa arvatud spiiker Carme Forcadelli.

Nüüd peavad kohtud otsustama, kas võtta süüdistused menetlusse või mitte.

Paljud eksperdid on pidanud ebatõenäoliseks, et Puigdemont suudab saavutada Belgias poliitilise põgeniku staatuse.

"Oleks väga erandlik anda asüüli Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikule," ütles Dirk Van Den Bulck Belgia põgenieagentuurist CGRA.

Puidgemont peaks tõestama tagakiusamist enda kodumaal ja võimatust seal kaitset saada, märkis Van Den Bulck. Viimane oleks aga otseses vastuolus fundamentaalsete inimõiguste austamisega EL-i liikmesriikides.

Madrid: Puigdemontile Belgias asüüli andmine oleks üllatav

Hispaania valitsus oleks üllatunud, kui Kataloonia tagandatud president Carles Puigdemont paluks Belgias varjupaika ning kui sealsed võimud tema taotluse rahuldaksid, ütles teisipäeval välisminister Alfonso Dastis.

Dastis ütles usutluses raadiojaamale Cadena SER, et Euroopa Liidu liikmesriikide seas valitseb õigusriigi küsimustes "vastastikune usaldus".

"Oleks üllatav, kui ta saaks praeguses olukorras seal õiguse asüülile," ütles Dastis, lisades, et Hispaania ja Belgia suhetes ei ole asüülitaotluse rahuldamine "normaalne olukord".

Belgia seadus võimaldab teiste EL-i liikmesmaade kodanikele asüüli anda, minevikus ei ole Brüssel Madridile välja andnud mitut baski separatisti.

Hispaania kohus uurib Kataloonia võimude tegevust

Hispaania ülemkohus teatas teisipäeval, et hakkab uurima Kataloonia laiali saadetud parlamendi kuue endise juhi tegevust seoses võimalike süüdistustega mässus, lahkulöömises ja kelmuses.

Kuue uurimisaluse seas on parlamendi endine spiiker ja üks juhtivaid iseseisvusaktiviste Carme Forcadell.

Hispaania peaprokurör Jose Manuel Maza teatas, et taotleb süüdistuste esitamist. Samasugused süüdistused, mille eest on ette nähtud kuni 30-aastane vanglakaristus, kavatseb prokuratuur esitada ka Kataloonia tagandatud presidendile Carles Puigdemontile ja tema asetäitjale Oriol Junquerasele.

Hispaania kohus peatas Kataloonia iseseisvusdeklaratsiooni 

Hispaania konstitutsioonikohus andis teisipäeval käsu peatada Kataloonia parlamendi eelmise nädala iseseisvusdeklaratsioon, teatas kohtuallikas.

"Kohtu plenaarkogu peatas äsja Hispaania valitsuse apellatsiooni läbivaatamiseni ajutiselt iseseisvusdeklaratsiooni," ütles allikas.

Hispaania ülemkohus kutsus Puigdemonti neljapäevaks tunnistusi andma

Hispaania ülemkohus kutsus Puigdemonti ja 13 tema kabineti liiget neljapäevaks tunnistusi andma.

Samuti kinnitas kohus, et on alustanud nimetatud isikute suhtes mässu ja teisi süüdistusi puudutavat menetlust, vahendas Reuters.

Michel: Belgia kohtleb Puigdemonti nagu "iga teist eurooplast"

Belgia peaminister Charles Michel ütles teisipäeval, et riik kohtleb Brüsselis viibivat Kataloonia tagandatud presidenti Carles Puigdemonti "nagu iga teist Euroopa kodanikku".

"Härra Puigdemontil on samad õigused ja kohustused nagu igal Euroopa kodanikul, ei vähem ega rohkem," ütles Michel, rõhutades, et Belgia valitsus ei ole Kataloonia separatistide liidrit Belgiasse kutsunud.

Hispaania tsiviilkaart otsis läbi Kataloonia politsei peakorteri

Hispaania tsiviilkaart otsis teisipäeval läbi Kataloonia regionaalpolitsei Mossos d'Esquadra peakorteri, teatas tsiviilkaardi kõneisik.

"Viime läbi uurimise seoses Mossos d'Esquadra kommunikatsiooniga ebaseadusliku referendumi päeval 1. oktoobril," ütles tsiviilkaardi esindaja, kelle sõnul läbiotsimised toimuvad nii Kataloonia politsei peakorteris Sabadellis kui ka teistes kontorites.

Kataloonia ühendus: valimised on viis "vabariigi ratifitseerimiseks"

Kuigi Hispaania kuulutas Kataloonia ennetähtaegsed regionaalvalimised välja "ebaseaduslikult", on see võimalus saada mandaat "vabariigi ratifitseerimiseks", märkis teisipäeval Kataloonia üks peamisi separatistlikke vabaühendusi Assemblea Nacional Catalan (ANC).

"ANC leiab, et 21. detsembri valimistel ei saa olla täielikke demokraatlikke garantiisid, kuna Madrid kuulutas need välja ebaseaduslikult," märkis ühendus pärast oma juhtide esmaspäevaõhtust nõupidamist.

ANC hinnangul peavad "rohujuureorganisatsioonid valmistama valimiste eel ette ühise strateegia eesmärgiga saavutada vaidlustamatu võit, mis ratifitseeriks vabariigi".

Küsitlus: Kataloonia iseseisvuse toetajaid on vastastest rohkem

Kataloonia iseseisvuse toetajaid on vastastest rohkem, selgus regionaalvalitsuse korraldatud avaliku arvamuse uuringu tulemustest teisipäeval.

16.-29. oktoobrini korraldatud küsitluses, mis hõlmas 1340 inimest, vastas 48,7 protsenti jaatavalt küsimusele, kas nad tahavad Kataloonia saamist iseseisvaks riigiks.

Eitavalt vastas 43,6 protsenti küsitletutest.

Juulis oli samalaadses küsitluses iseseisvuse vastaseid ligi 50 protsenti ja toetajaid 41,1 protsenti.

Viimane kord, kui iseseisvuse toetajaid oli vastastest rohkem, oli 2016. aasta juunis.

1. oktoobril Kataloonias korraldatud iseseisvusreferendumil hääletas 90 protsenti Hispaaniast lahkulöömise poolt. Rahvahääletusest aga võttis osa ainult 43 protsenti katalaanidest.

Samas ühe teise, pühapäeval avaldatud uuringu kohaselt on hetkel Kataloonia Hispaania osaks jäämist toetavatel erakondadel napp edumaa iseseisvuslaste parteide ees.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS/ERR



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: