Hispaania ülemkohtusse ilmus vaid osa Kataloonia iseseisvuslaste liidritest ({{commentsTotal}})

{{1509613560000 | amCalendar}}

Neljapäeval pidid Hispaania valitsuse poolt tagandatud Kataloonia regionaalvalitsuse liikmed astuma Madridis ülemkohtu ette, et anda vastuseid seoses 1. oktoobri ebaseaduslikuks kuulutatud referendumi ning nende vastu esitatud mässusüüdistustega.

Hispaania ülemkohus oli kohale kutsunud kokku 13 Kataloonia regionaalvalitsuse liiget või ametnikku ja kuus regionaalparlamendi juhatuse liiget, nende seas ka kunagise regionaalvalitsuse presidendi Carles Puigdemonti, vahendas BBC.

Hommikul määratud ajaks saabus ülemkohtusse vaid üheksa kutsutut, nende seas ka tagandatud regionaalvalitsuse välisminister Raul Romeva. Samuti ka kabinetiülem Jordi Turull, kultuuri eest vastutav minister Santi Vila ja asepresident Oriol Junqueras.

Kuue parlamendi juhatuse liikme asjus otsustas kohus, et nende kuulamine lükkub edasi 9. novembrile.

Belgias viibiv Puigdemont kinnitas juba varem, et ta ei kavatse kohale tulla, sest peab kohtuprotsessi poliitiliseks. Ta on varem öenud, et naaseb Hispaaniasse vaid siis, kui tema ja tema kolleegidele antakse garantii "õiglase kohtuprotsessi" kohta.

Hispaania prokuratuur võib kohale mitte ilmumise korral välja anda vahistamismääruse. Puigdemonti puhul tähendaks see ka pöördumist Euroopa vahistamismääruse kaudu Belgia võimude poole. Ekspresident, kes end ise endiselt presidendiks peab, on öelnud, et varjupaigataotlust pole tal samal ajal kavas Belgias esitada.

Puigdemonti advokaat teatas neljapäeval, et tema kliendil on hoolimata kohtusse mitte ilmumisest kavas teha "koostööd nii Hispaania kui ka Belgia võimudega". "Õhkkond ei ole hea, parem on teatavat distantsi hoida," nentis ta.

Hispaania ülemkohtu esimees Carlos Lesmes kommenteeris Puigdemonti puudumist tõdemusega, et tavaprotseduur on - nii Hispaanias kui ka teises Euroopa riikides - sellistel juhtudel see, et antakse välja vahistamismäärus.

Kohtunik peab neljapäeval otsustama ka seda, kas süüdistatavad peavad viibima kohtuprotsessi ajal vabaduses või mitte, kas kehtestatakse mingid kautsjonid ja kas süüdistatavad peavad loovutama oma passid. Prokuratuur soovib, et iseseisvuslaste liidrid menetluse ajaks vahi alla võetaks.

Esmaspäeval teatas Hispaania juhtivprokurör, et Kataloonia iseseisvuslaste liidreid süüdistatakse mässus - seadusesäte, mida kasutatakse üliharva ning mille eest saaks karistada kuni 30-aastase vabadusekaotusega. Samuti süüdistatakse neid ka omastamises ja muudes õiguserikkumistes seoses näiteks ebaseaduslikuks kuulutatud referendumi korraldamisega.

Ametlikke süüdistusi pole iseseisvuslaste vastu veel esitatud.

Puigdemonti partei kandideerib Kataloonia valimistel

Kataloonia tagandatud presidendi Carles Puigdemonti erakond kandideerib Kataloonia parlamendivalimistel, mis Hispaania keskvalitsuse teatel toimuvad 21. detsembril, ütles erakonna kõneisik esmaspäeval.

"Me läheme 21. detsembril valimistele. Läheme veendumuse ja otsustavusega lasta Kataloonia rahval oma arvamust avaldada," ütles PDeCAT-i kõneisik Marta Pascal ajakirjanikele.

Kataloonia tagandatud separatistliku koalitsiooni erakonnad pidasid esmaspäeval Barcelonas eraldi kohtumisi.

Kataloonia tagandatud asepresident Oriol Junqueras ja regionaalparlamendi spiiker Carme Forcadell osalesid Kataloonia Vabariikliku Vasakpartei (ERC) nõupidamisel ja erakond otsustas samuti valimistest osa võtta.

Valimistel osalemine tähendaks osade analüütikute hinnangul, et eelmise nädala iseseisvusdeklaratsioon oli sümboolne.

Valimistel osalemisest tuleb teatada 7. novembriks, kandidaatide täielik nimekiri tuleb esitada 18. novembriks.

Madrid: Puigdemonti nõustumine valimistega on "väga positiivne"

Kataloonia tagandatud presidendi Carles Puigdemonti nõustumine eelseisvate regionaalvalimistega on "väga positiivne", kuna see on samm normaalsuse taastamise suunas, ütles teisipäeval Hispaania kõrgeim valitsusametnik Kataloonias Enric Millo.

"Minu hinnang on väga positiivne," ütles Millo ajakirjanikele pärast seda, kui Puigdemont tõrjus Brüsselis kartused, et separatistid võivad Madridi välja kuulutatud valimisi boikottida. "See tähendab nõustumist naasmisega demokraatliku seaduslikkuse juurde."

Millo sõnul võimaldavad valimised Madridil "taastada Kataloonia omavalitsus".

Barcelonas nõudsid sajad tuhanded inimesed Hispaania ühtsuse hoidmist

Barcelonas avaldas pühapäeval Hispaania ühtsuse toetuseks meelt umbes 300 000 inimest, teatas kohalik politsei, korraldajad hindavad osalejate arvu 1,3 miljonile.

Hispaania koosseisu jäämise pooldajad kogunesid meeleavaldusele pärast seda, kui Kataloonia parlament jõuka 7,5 miljoni elanikuga piirkonna reedel iseseisvaks kuulutas.

Kataloonias resideeruva keskvalitsuse esindaja andmeil osales demonstratsioonil miljon inimest.

Protestijad kandsid Hispaania punakollaseid lippe ja plakateid, millel seisis "De Todos". Sellega taheti öelda, et Kataloonia kuulub kõigile piirkonna elanikele. Ühele suurele lipule oli kirjutatud "Kõik me oleme Kataloonia" ning rahvas skandeeris "Puigdemont vangi" ja "Elagu Hispaania".

Madrid rakendas eelmisel nädalal põhiseaduse artiklit 155

Hispaania peaminister Mariano Rajoy vallandas laupäeval, päev pärast Kataloonia arlamendis toimunud iseseisvumishääletust, regionaalvalitsuse. Keskvalitsus on aktiveerinud ka põhiseaduse artikkel 155 Kataloonia Madridi otsekontrollile allutamiseks.

Rajoy sõnul saadab ta laiali ka Kataloonia parlamendi ning korraldab 21. detsembril uued Kataloonia parlamendi valimised.

Peaminister loodab, et iseseisvumisvastased jõud saavutavad uues parlamendikoosseisus enamuse. Praegu on parlamendis napp enamus iseseisvuslastel - iseseisvumist pooldas reedel 135-liikmelise parlamendi 70 liiget. Hispaania ühtsust toetavad parlamendisaadikud boikottisid hääletust.

Hispaania paremtsentristlikus päevalehes El Mundo avaldatud arvamusküsitluse kohaselt kaotaksid separatistid praegu Kataloonia parlamendis enamuse.

Kataloonia kriis puhkes pärast 1. oktoobri iseseisvusreferendumit, mille Hispaania keskvõim ebaseaduslikuks kuulutas. Referendumil, mis viidi läbi ebapiisava rahvusvahelise vaatlemise tingimustes ja mida keskvõim püüdis mõnel pool jõuga takistada, toetas Kataloonia iseseisvumist ligi 90 protsenti hääletanutest, kuid hääle andis alla poole piirkonna valijatest. Hispaania osaks jäämist toetavad inimesed suures osas boikoteerisid referendumit.

Puigdemont kuulutas 10. oktoobril, et Kataloonial on õigus iseseisvusele ja et ta võtab vastu mandaadi rahvalt kuulutada Kataloonia iseseisvaks vabariigiks. Seejärel teatas ta, et peatab iseseisvuse väljakuulutamise, et püüelda dialoogi poole Madridiga.

Seda dialoogi ei tulnudki, sest keskvalitsus seadis selle tingimuseks Kataloonia võimude loobumise iseseisvuspüüdlustest.

Kataloonia iseseisvust ei ole seni tunnustanud ükski riik.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: