ID-kaartide sulgemise aeg ikka teadmata, RIA lubab ette hoiatada ({{commentsTotal}})

{{1509628680000 | amCalendar}}

Politsei teeninduspunktides pole olukord kiita, sest ID-kaardi sertifikaatide uuendajad on tekitanud Tallinnas 1,5 tunni pikkused järjekorrad. Millal ID-kaardi sertifikaadid peatatakse, ei ole jätkuvalt teada.

RIA intsidentide käsitlemise osakonna juhataja Klaid Mägi rääkis RIAs toimunud pressibriifingul, et jätkuvalt pole veel teada, millal sertifikaatide kehtivus peatatakse. Lõpliku otsuse teeb PPA peadirektor.

"Teavitame ette vähemalt 12, pigem 24 tundi," sõnas Mägi ja lisas, et me ei saa kunagi öelda, et kindlasti ei toimu rünnakut 48 tunni jooksul.

"Me ei oska ennustada. Võib juhtuda, et keegi kunagi ei proovigi Eesti ID-kaarti murda või allkirja võltsida. Aga kui see tuuakse lauale, inimene ütleb, et siin on minu dokument minu digiallkirjaga, aga mina pole seda teinud /.../ Selle hetkeni, kuni seda pole, pole ka reaalset näidet tuua. Me "ootame", et tuuakse tõestus lauale - näete, tegime ära. Täna on oht jätkuvalt teoreetiline," tõdes Mägi.

Siiski usub ta, et küsimus pole selles, kas kiip lahti murtakse, vaid millal. Mida hiljem see juhtub, seda parem, sest seda enam inimesi jõuab tarkvara uuendada. Selleks, et kriitiline mass saaks uuenduse tehtud, oleks Mägi hinnangul vaja veel umbes nädalat.

Juhul kui ID-kaardi kiip murtakse lahti mõnes teises riigis, ei peatata seepärast Eesti kaardi sertifikaate.

Uuendustele ei maksa tormi joosta

"Kõik lahendused on üksteisest natuke erinevad, vaatamata sellele, et platvorm on sama - kiip on sama, kiibi tarkvara on peal sama, aga viimane kiht tarkvarast ehk selle tarkvara rakendamine on natuke erinev. Kui näiteks slovakkide või hispaanlaste ID-kaardid lahti murtakse, me seda päris tõestusena enda lahenduse kohta ei võta, julgen täna öelda," märkis RIA esindaja.

Ta rõhutas ühtlasi, et sugugi kõik inimesed ei pea tormama oma ID-kaardi sertifikaate uuendama. Kui inimese ID-kaart on välja antud enne 2014. aasta oktoobrit, tal on olemas mobiil-ID või ta pole igapäevane ID-kaardi kasutaja, siis ei ole praegu sertifikaatide uuendamisele tarvis tormi joosta.

"Kui süsteemi umbe jooksutame, ei saa uuendada ka need, kellel on seda vaja," sõnas Mägi.

Ta lisas, et süsteemid on kiiruga kokku klopsitud ja kuigi servereid juurde osta on lihtne, see ei aita, sest arhitektuuri muutmine ei käi üleöö.

Selleks, et ID-kaarti lahti murda, on vaja kolme asja: motiivi, tööriista, millega seda teha, ja arvutusvõimsust.

"Motiivi võib oletada, tööriista ei olnud olemas ja arvutusvõimsus on turul olemas. Tööriista keegi toodab. Kas see on valmis tehtud või kas valmib täna, homme või kuu pärast, me ei tea," nentis RIA intsidentide käsitlemise osakonna juhataja.

Politsei hakkab kaubanduskeskustes teenindamist katsetama

PPA identiteedi ja staatuste büroo juht Margit Ratnik ütles, et nad hakkavad 12. novembrist katsetama kaubanduskeskustes inimeste teenindamist, et sealgi oleks võimalik ID-kaarte uuendada, ning kui see on edukas, hakatakse seda laiemalt tegema.

Tõnis Reimo RIAst ütles ID-kaardi sertifikaatide uuendamise probleeme kommenteerides, et paraku kõik toimunud nii lühikese ajaga, et sisuliselt osales kogu vabariik pilootprojektis.

Tavaliselt on baastarkvara katseperioodil kättesaadav ainult neile, kes selle ise ID.ee lehelt alla tõmbavad, et seda saaks piiratud hulgaga proovida.

"Testides me sellist mahtu ei saa kunagi saavutada. Paraku live'i mineku perioodi, nädal-kaks kestvat pilootperioodi lühendati umbes poolele päevale. Selle aja jooksul pole praktiliselt võimalik midagi teha. Mis tähendab, et kogu vabariik osales piloodis, kõik olid testijad. Midagi ei ole teha, kui maja põleb, siis ei ole võimalik harjutusi teha," tõdes Reima.

Tema kinnitusel on hetkel ID-kaardi kauguuendus märksa stabiilsem kui kolmapäeval või veel neljapäeva hommikulgi. Nende inimeste ja võrkude hulka, kes kauguuendusele ligi pääsevad, suurendatakse sammhaaval, et jälgida, kuidas muudatused süsteemile mõjuvad.

Miks Gemalto riiki probleemidest varem ei teavitanud, ei soovinud RIA hetkel rääkida, sest RIA kommunikatsioonijuhi Helen Uldrichi sõnul on need arutlused neil alles endal pooleli. 

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: