Karnau sõnul tuleb atud juhtumi puhul parafraseerida Tartu ülikooli kriminoloogiaprofessorit Jüri Saart, kes ühe teise juhtumiga seoses leidis, et Eestis valitseb nõukogude-aegne mentaliteet.

"Ma võin seda üldistada ka politsei üldisele käitumisele. Kui me väga paljudes Eesti tegevusvaldkondades oleme jõudnud läänelikule arusaamale, siis politsei on kahjuks üks nendest, kus jätkuvalt on valitsemas nõukogulik mentaliteet. Jüri Saarelt võtan kolm iseloomulikku joont, mis seda iseloomustavad ehk esiteks on tugevamal alati õigus, teiseks eeldatakse, et inimene käitub alati valesti ja kolmandaks, et politseil on alati õigus," selgitas Karnau.

Karnau hinnangul näitab seda ka see, kuidas avalikkus ja ka politsei on reageerinud.

"Millegipärast me automaatselt eeldasime, et see noormees ründab nugadega politseinikku ja see tulemus oleks olnud politseinikule letaalne. Me automaatselt eeldasime, et see noormees nugadega oleks kõikidest võimalikest variantidest valinud kõige halvema. Ja see, kuidas me hiljem politsei käitumist hindame - automaatselt ülistavalt ja kiitvalt, kuigi oleks kohane võtta selle juhtumi puhul täiesti neutraalne lähenemine. Ma ei arva, et me peaksime politseinikke kuidagi laitma, sest nad käitusid parasjagu nii, nagu nende väljaõpe on, aga ma ei näe, et oleks põhjust politseid ka ülemäära kiita," nentis Karnau.

Saatejuht Ahto Lobjakas tõdes, et loomulikult tekitas mees inimestes ärevust ja ebamugavustunnet oma kahe noaga ning miskipärast muutus konfrontatsioon väga kiiresti letaalseks.

"Tegemist on kaheosalise probleemiga. Politseinikke ma otseselt milleski ei süüdista, aga politseinikud on ilmselgelt meil väljakoolitatud viisil, mis tähendab seda, et kui inimesel tekib meeltesegadus ja ta satub linnatänavatele terariistaga, siis ta saab surma. Niimoodi olla ei tohiks. Politseinike reaktsioon oli ärev, ehmatanud, ise hirmul olev, kommunikeerides ärevust ka noaga inimesele, kes otseselt politseid ründama ei asunud ja esimesel hetkel peatus ja kuulas, kui talle karjuti viska maha, viska maha ja alles siis ta ründas," rääkis Lobjakas.

Lobjaka sõnul oleks ta mõnes teises kontekstis või Lääne-Euroopa kontekstis, eeldanud politseilt automaatselt autoriteetsemat käitumist või proovimist vähemalt.

"Proovida oma autoriteediga selle inimese tähelepanu saada. See meie politseil ei õnnestunud ning ma usun, et meie politsei peaks enda selle lahendamise oma väljaõppe repertuaari võtma. Ja teine jutt on see kõikvõimalikest taseritest ja mitteletaalsetest relvadest. Ma usun, et see on teisejärguline võrreldes sellega, mida tuleks politseile õpetada selliste olukordade lahendamisel, et need olukorrad ei lõppeks kohe meeltesegaduses oleva inimese surmaga," arvas Lobjakas.

Lobjaka sõnul on valitseb olukord, kus politsei ilmselgelt ei tea, millega on tegemist ning kuidas reageerida, kui seisab vastamisi meeltesegaduses inimesega.

"Sellist olukorda Eesti politsei endale kauaks lubada ei saa. Terrorismioht on siin omaette teema. Selle noormehe puhul oli selgelt näha, et tegemist ei ole terrorismiga. Kui inimelu on meil nii odav, siis midagi on siin ühiskonnas väga valesti," nentis ta.