„Eestis on meestes samad arhetüüpsed omadused nagu mujal maailmas: sõjamees, kuningas, armastaja ja maag. Kuid kõikidel nendel omadustel on võimalikud sajad varjundid, millest kõik ei ole sugugi meeldivad,“ kirjeldas Kadastik.

Empaatia – mis Kadastiku hinnangul eristab inimest loomast ning ühendab mehi ja naisi – on aga omadus, mis hoolitseb selle eest, et sõjamees ei muutu vägivaldseks, kuningas ei hullu võimust, armastaja ei muutu ahistajaks ja maag ei muutu kelmiks.

„Raske 25 üleminekuaastaga on eesti meestel see omadus nõrgemaks läinud,“ tõdes ta.

Revolutsioon ühe põlvkonna sees

Laiemas plaanis vaatles Kadastik kogu inimkonna ajalugu kui meeste ja naiste suhete ajalugu, kuna paljude riigijuhtide ja väepealike käivitajaks on olnud suhe naistega. Kolm tehnilist revolutsiooni on aga pannud selle suhte hoopis tavatusse olukorda.

„Kui esimene, mehhaaniline revolutsioon, kestis neli ja teine, elektrifitseerimine, kaks sajandit, siis digitaalne revolutsioon on toimunud vaid 25 aastaga. Oleme elanud läbi ühe revolutsiooni ühe põlvkonna sees ning see on toonud endaga kaasa raskusi ning probleeme selle üleelamisega.“

Kasvõi aja tähendus on Kadastiku hinnangul kardinaalselt muutunud. Ta meenutas oma kursusetööd Lydia Koidula ja F. R. Kreutzwaldi kirjavahetusest, milles sõnumi saatmine ja vastuse saamine võis kesta mitu nädalat.

„Tänapäeval võime luua viie minutiga uusi suhteid üle maailma, meil on täielik tegevusväli – meil võib olla kümme suhet samal ajal.“

Lahutust ei peaks võtma traagikana

Kõik see on pannud proovile ka arusaama keskmisest peremudelist. Oludes, kus teadlased räägivad tõsimeeli juba inimese teadvuse edasikandmisest teise, nooremasse kehasse, on inimkond seatud valiku ette – kas valmistuda 100-aastaseks kooseluks või revideerida arusaama „õigest“ abielust.

Kadastik viitas statistikale, mille kohaselt pole Eestis sundust näiteks laste tõttu abielluda, kuid sellest hoolimata lahutavad eestlased oma abielusid ikka sama palju kui kõige enam lahutavates riikides Euroopas (mis on tema sõnul valdavalt katoliiklikud).

„Taani on meiega samal pulgal: palju abieluväliseid sünnitusi, palju lahutusi – aga samas on nemad õnnelikud. Meie ei ole. Mis lahti? – Me ei oska leida, otsida, valida ega lahku minna,“ tõdes Kadastik.

Lahenduseks pakkus ta enda kohandamist reaalsusega ehk kärgpere mudeliga.

„Me ei saa kõiki abikaasasid enda küljes kinni hoida, seega tulekski õppida mõtlema, et eks-abikaasa on normaalne, aga eks-isa ei ole. Isa peaks lastele säilima, kuid abikaasat iga hinna eest säilitada pole mõtet. Mehed ja naised tulevad ja lähevad, see on normaalne ja sellisena seda tuleks ka võtta.“ •