Kui Jüri Ratas teile kolmapäeva õhtul pärast AK-d helistas, siis kui kaua te mõtlesite tema ettepaneku üle asuda tööle Tallinna abilinnapeana?

Mul oli aega mõelda 24 tundi.

Kas te hakkasite siis IRL-ist lahkumisele mõtlema või oli see teil mõtteis juba varem?

See protsess oli minu jaoks väga ootamatu, üsna šokeeriv. Mul ei olnud mitte mingisuguseid mõtteid IRL-ist lahkumise osas. Vastupidi, ma olin ju panustanud päris palju viimasel perioodil IRL-i Tartu valimiskampaaniasse. Väga paljud põlised Tartu IRL-ikad läksid teistesse erakondadesse ja valimisliitudesse. Mina lugesin enda kohuseks, et IRL seal oma nimekirjaga siiski väljas on. Ja sisuliselt me ju kolmekesi - Peeter Laursoni, minu ja professor Lotmaniga - langetasime need otsused ja viisime IRL-i üle valimiskünnise.

Millist tulevikku näete te IRL-il?

Ma olen endiselt sellel meelel, et IRL on erakond, mille kestmisesse me peame kõik ühiselt panustama. Ma pean silmas eelkõige Eesti inimesi, sest ilma IRL-ita ei ole Eesti hea koht elamiseks. Parempoolsete erakondade puhul on täna turul tohutu ülepakkumine ja kui paremtiival oleks alles ainult EKRE ja Reformierakond, siis see ei ole hea Eestile.

Kas IRL-is peetakse teid nüüd reeturiks?

Ma ei oska sellele küsimusele ju vastata. Sellele küsimusele saavad vastata IRL-i inimesed. Aga eks seda ajaühikut arvesse võttes oli see nii mulle kui ka neile ebamugavalt ootamatu.

Mida te ütlete oma 842 valijale, kes soovisid teid Tartu volikogus näha?

Ma hinges loodan, et nad ei hääletanud üksi minu isikut, vaid pigem maailmavaate poolt. Ma tahan neid väga tänada, et nad andsid IRL-ile võimaluse Tartus ellu jääda. Ja vastupidi - šokeerida oma vaenlasi, kes juba tagusid naelu IRL-i kirstukaande. Nende inimeste toel on IRL täna olemas ja tal on võimalik edasi liikuda.

Eks sellised erakonna vahetused ongi valusad. Keegi ei küsinud Keskerakonna käest midagi siis, kui ma riigikogu liikmena IRL-iga liitusin. Ma vabandasin ka siis ette ja taha. Ma ei suutnud tollal Savisaare käitumist enam aktsepteerida. Praegu midagi sellist kaalukausil polnud. IRL pole mulle midagi halba teinud, ma lihtsalt võtsin vastu uue väljakutse. Inimene elab ühe korra, ma olen 56-aastane. Minu aeg hakkab ka ümber saama ja inimlikust seisukohast vaadatuna, ma ei peakski täna enam tööl käima, vaid võiks rahulikult põldu harida. Arvatakse, et ma läksin raha pärast abilinnapeaks. Mul ei olnud mingit nälga. Hästi kuri ja ebaobjektiivne on Eesti ühiskond.

Kuidas te oma ettevõtete seisu praegu hindate?

Ega Eesti majandus ei ole lihtne. Siin on valdkonniti ebatervet konkurentsi. Loomulikult tuleb ette raskusi, need on igapäevased asjad ja midagi parata ei ole. Meie riik on väike ja kõigil teenusmajanduse valdkonnas tegutsejatel on keeruline. Need ettevõtted, mis ekspordivad - nendel pole häda midagi.

Mõnes teie ettevõttes on üleval maksuvõlad. Miks?

Kui sul on ühest küljest hinda dikteeriv turg ja teisest küljest ettevõtluses töötavad inimesed, kelle maksud deklareeritakse, siis valdavalt tekivadki need täna tööjõumaksudest. Need on toitlustusettevõtted ja nende äri on kõikuv. Reeglina need võlad tekivad suviti, kus kõik on puhkusel, aga ega kulud ei kao. Aasta lõpuks silutakse need võlad ära. Veebruaris on alati hästi raske ja siis saadakse jälle mäele, ja siis on raske jälle suvel. See ongi selline tsükliline iseloom. Ütleme nii,et kui see on kuritegu, siis ma ei tea, mis saab. Kahjuks on see tänases Eestis normaalmajanduse osa.

Kuidas plaanite teiste ettevõtjate elu selles suhtes lihtsamaks teha kui teist saab nüüd ettevõtluse ja inovatsiooniga tegelev abilinnapea?

Tööjõumaksud on teemaks olnud väga pikka aega. Ma annaksin nõu mõnele poliitikule, kes riigi tasandil tegutseb. Kui keegi võtaks julguse kokku ja algataks sellise protsessi, et kõik maksud on inimese omad. Eestit on kirutud kui madala palgatasemega riiki ja inimesed on tohutult õnnetud, et palgad on väikesed, aga kui inimeste teadvusesse jõuaks see, et 1000 eurot inimese pangaarvele tähendab ettevõtte jaoks 700-eurost lisakulu, et tegelikult töötaja palk ei ole 1000 eurot nagu tema mõtleb, vaid 1700 eurot.

Meil on tegelikult ülikõrge maksukoormus. Vaadake, mis palgatase on kaubakeskustes, kus konkurents on tohutu. Nad ei saagi palka tõsta, sest kui nad sealt pealt peaksid ka makse maksma, läheksid nad pankrotti. Aga mina ei saa seda endale lubada, mina pean inimesele maksma normaalse palga, sest ta muidu ei ole nõus tööle enam tulema. Musta palka maksma ma ei hakka.

Mille poolest erineb Jüri Ratase juhitud Keskerakond Edgar Savisaare juhitud Keskerakonnast?

Mul ei ole sellele küsimusele hetkel täit vastust. Ta kindlasti on oluliselt teistsugune erakond kui oli see, millest mina omal ajal läksin. Ega poliitilised oponendid poleks muidu olnud valmis päev pärast Ratase esimeheks saamist alustama valitsuskoalitsiooni läbirääkimisi.

Mina pole inimesena kunagi Keskerakonnas kellegagi tülitsenud. Yana Toomiga meil ei ole küll ühist vereringet, aga ma aktsepteerin teda. Ta on olemas, ta on karismaatiline. Ma ei läheks temaga luurele, aga ma hindan teda nende isikuomaduste tõttu. Mõistlikum on olla temaga ühel pool rindejoont, kui et ta oleks vaenlane. Keskerakond on siiski hoidnud Vene kogukonda Eesti riigile suhteliselt lojaalsena ja see on suur asi.

Kas ma saan õigesti aru, et te ei usalda Yana Toomi eelkõige Venemaaga seotud teemades?

Meil on temaga palju eriarvamusi. See ei ole midagi vastuolulist.

Kas kavatsete uuesti Keskerakonna liikmeks astuda?

Kui mulle pakkumine abilinnapeaks asuda tehti, oli erakondliku kuuluvuse teema kõnelustest maas. Jüri Ratas seadis tingimuseks IRL-ist lahkumise, mina seadsin tingimuseks selle, et ärma praegu räägi minu erakondlikust kuuluvusest.

Aga kas peate loogiliseks, et kui keskerakondliku linnavalitsuse koosseisus tööd teete, astute ühel hetkel ka erakonna liikmeks?

Ilus oleks sellest rääkida siis kui see teema on. Täna ta ei ole teema. Eesti riigil läheks väga hästi, kui aeg-ajalt kaasataks tema valitsemisse, ükskõik, mis tasandil, inimesi, kes omas valdkonnas on ajud. Kahjuks on meil aegade jooksul olnud erinevaid ministreid, kelle puhul normaalsetel inimestel tekib õlakehitus. Mina ütlen ausalt ja otse, et minust ei saaks mitte kunagi Eesti vabariigi ministrit. Ma ei arva, et ma oskan piisavalt hästi inglise keelt, et tunda end selles ametis hästi. Oponendid võiksid öelda, et miks sa arvad, et sa abilinnapeana sellise inglise keele oskuseta hakkama saad. Küsimus on tasemete vahes. Mina mõtlen sellele, aga paljud ministrikoha vastuvõtnud inimesed mitte.

Paljud on nimetanud roheliste kaasamist linnavalitsusse poliittehnoloogiaks, et lõhkuda omavahel opositsiooni ja röövida sotsidelt hääli. Olete nõus?

Mina leian, et see on roheliste võimalus ja see on Tallinnale hea. Võtame hõberemmelga juhtumi. Seal selgus, et Rainer Vakra on korraga maailma kõige suurem looduskaitsja. Aga kui sellistes olukordades on vaja leida linna kodanikega kompromisse, on Keskerakonnal kohati neid raske teha. Kui nüüd kaasatakse värske jõud ja inimene, kes on olnud kodanikuühiskonna eestkõneleja, siis hinnakem seda kui linnakodaniku jaoks uue ja kasuliku olukorra tekkimist! Keskerakondlik linnavalitsus peab arvestama roheliste arvamusega kui võrdväärse partneri omaga.