SAPTK-i hinnangul on EIK tegevus vastuolus isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetega, teatas SAPTK-i juht Varro Vooglaid ERR-ile.

Vooglaiu sõnul on sotsiaalministeeriumi kaudu riiklikult toetatav organisatsioon EIK hakanud Eesti-poolseks partneriks platvormi UNI-FORM haldamisel ning tegeleb selles rollis "seksuaalvähemuste" esindajate vastu väidetavalt toime pandud nn viha- ja vaenukõne juhtumite kohta kaebuste kogumise ja menetlemisega, edastades muu hulgas kogutud info rahvusvahelisse keskandmebaasi.

"Paljude inimeste jaoks on selline tegevus, mille käigus õhutatakse kodanikke tagaselja teiste peale nö mõtteroimadega seonduvalt kaebusi esitama, eemaletõukav ja õõvastav, meenutades nõukogude ajal levinud koputamist ning reetmist, mis avaldus eriti valusalt küüditamiste käigus ning külvas rahva seas mõõtmatus ulatuses vastastikkust usaldamatust ja vaenu," märkis Vooglaid oma kirjas inimõiguste keskuse juhatajale Kari Käsperile.

Samas on Vooglaiu sõnul kõnealune ettevõtmine problemaatiline mitte ainult moraalselt, vaid ka kehtiva õiguse ehk konkreetsemalt isikuandmete kaitse seaduses sätestatud põhimõtete seisukohast.

Pöördumises andmekaitse inspektsiooni sedastas Vooglaid, et isikuandmete kaitse seaduse kohaselt peaks inimõiguste keskus saama isikuandmete töötlemiseks (sh isikuandmete kogumiseks, salvestamiseks, säilitamiseks, kasutamiseks ja edastamiseks) iga laekunud kaebusega seonduvalt kirjaliku nõusoleku neilt inimestelt, kelle kohta kaebusi esitatakse.

Vooglaid lisas, et EIK-i poolt inimeste tagaselja kogutavaid andmeid tuleb kindlasti pidada delikaatseteks isikuandmeteks.

"Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt käsitletakse delikaatsete isikuandmetena muuhulgas isiku poliitilisi vaateid ning usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmeid, mille raamesse jääb ka suhtumine homoseksuaalsetesse suhetesse ja nn homo- ja gender-ideoloogiasse laiemalt, just nagu ka andmed väidetava süüteo toimepanemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist," märkis Vooglaid.

Eesti Inimõiguste keskuse teatel on juhtumi keskmes nende Portugali partnerite arendatud üle-euroopaline portaal ja mobiilirakendus UNI-FORM, mis hõlbustab seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi tõttu vaenukuriteo ohvriks saanutel juhtumitest inimõigusorganisatsioonidele ja mõnes riigis ka politseile teada anda.

EIK-i teatel on SAPTK esitanud valekaebuse, sest EIK ei ole UNI-FORM rakenduse ja portaali puhul vastutav töötleja, vaid selleks on Portugali partner, mis on oma tegevuse registreerinud kohalikus andmekaitseinspektsioonis. Isikuandmeid töödeldakse EIK-i kinnitusel vaid avalduste esitajate osas, juhul kui nad otsustavad ennast lehel registreerida, ent juhtumitest võib teada anda ka täiesti anonüümselt, misjuhul isikuandmete töötlemist ei toimu.

"Mingit isikuandmete andmebaasi vaenu õhutajatest Eesti Inimõiguste Keskus ei loo ega saagi luua. Meile laekuvad vaid rakenduse ja portaali kaudu esitatud üksikud juhtumite kirjeldused, mistõttu isikuandmete kaitse reeglite mõttes oleme kolmas isik,” seisab EIK-i teadaandes.

„Julgustame kõiki kannatanuid ja pealtnägijaid mitte olema passiivsed, vaid vaenu motivatsiooniga kuritegudest ka politseile teada andma. Isegi kui alati menetlust ei alustata, on oluline, et kaebusi esitatakse.”