Mallu Mariann Treimann-Legrant ja tema abikaasa Tomas Märten Legrant lõid märtsi keskel seksuaal- ja lähisuhtevägivallatsejate registri, kus paari klikiga tulid nähtavale kurjategijad nime, pildi ja kohtulahendiga. Formaalselt kuulub veebileht MTÜ-le Ettevaatust, mille juht on Legrant. Ajend selle loomiseks tuli aga naiselt.

AKI hinnangul peetakse veebilehel süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste registrit. Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt ei ole lubatud sellist registrit väljaspool ametiasutuse järelevalvet pidada, teatas inspektsioon.

Veebilehele on konkreetsel eesmärgil sihipäraselt ja struktureeritult kokku koondatud ligi 900 inimese andmed, sealhulgas nimed, fotod, sünnikuupäevad koos viidetega süüdimõistvatele kohtuotsustele. Tegemist ei ole üksikute juhtumite vahendamisega, vaid eesmärgipäraselt koostatud ulatusliku registriga, leiab AKI.

"Veebilehe ülesehitus, toimimine ja selle haldaja selgitused kinnitavad samuti, et tegemist on süüteoandmeid koondava registriga. Ükski ametiasutus ei ole andnud veebilehe pidajale korraldusi sellise registri pidamiseks ega teosta kontrolli veebilehel avaldatu üle. Seega tuleb veebilehel lõpetada kohtulahenditega seotud isikuandmete avaldamine," seisab AKI teates.

"Inimeste soov teada, kas nende ümber elab ohtlikke kurjategijaid, on täiesti mõistetav. Eriti kui räägime seksuaalkuritegudest või laste vastu toime pandud kuritegudest. Samas peame endale aru andma, et eraalgatuslik register võib luua petliku turvatunde," ütles inspektsiooni peadirektor Pille Lehis.

Lehis selgitas, et inimene võib veebilehte vaadates arvata, et seal on kirjas kõik, kelle suhtes peaks ettevaatlik olema. "Selline mulje on aga ekslik. Nii raskete kuritegudega seotud teave peab olema õige, kontrollitud ja usaldusväärne."

"Eraalgatuslikud registrid, mille andmetöötlus ei ole selgelt reguleeritud, mille üle puudub kontroll ja mille pidaja ei võta vastutust selle õigsuse eest, ei suuda seda tagada ning võivad põhjustada hoopis täiendavat kahju nii kuritegude ohvritele kui ka inimestele, kelle andmed satuvad sinna ekslikult," lisas Lehis.

Korraldus puudutab üksnes kohtulahenditega seotud isikuandmete avaldamist. See ei kohusta ühingut veebilehte sulgema ega mõjuta selle muud sisu, näiteks meediakajastusi. Samuti ei puuduta korraldus kohtulahendite avalikkust Riigi Teatajas ega käsitle õigust avaldada või vahendada teavet avalikkusele huvipakkuvates küsimustes.

Veebilehe pidaja peab täitma inspektsiooni korralduse hiljemalt 29. juunil.

Eestis on riiklik karistusregister, mille pidamine on seadusega reguleeritud. Justiits- ja digiministeeriumis on praegu ettevalmistamisel muudatused, mis lihtsustavad registri kasutamist.