Septembris ilmus kirjanik Mihkel Muti sulest Juhan Viidingu elu ja loomingut käsitlev pea 400-leheküljeline raamat "Juhani evangeelium". Raamat oli veel trükisoe, kui selle ümber hakkas kerima skandaal. Oktoobri alguses ilmus LP-s intervjuu Juhan Viidingu tütre Eloga, kes teatas, et tema isa hüvastijätukirjad avaldati pärijate loata. Ta lisas veel: "Inimlik jultumus seda rahaks teha peab olema mõõtmatu."

Vikerraadio saates "Loetud ja kirjutatud" 10. oktoobril selgitas Mutt oma kaalutlusi kirjade teemal nii: "Ma arvasin millegipärast, et kogu see asi käib isikuandmete kaitse alla ja pärast ma sain aru, et see käib autoriõiguse alla. Kiri on autoriõigus. Sellel ajal oli raamat juba valmis, aga ma oleksin võinud selle siiski ära muuta."

"Iga eestlane sealt raamatust tahtis pärast selle melu puhkemist lugeda põhimõtteliselt kahte lehekülge, kus on need kurikuulsad kirjad," usub kirjanik Katrin Pauts. "Aga ma kujutan ette, et ka pärijatele võis olla päris suur löök emotsionaalselt, psühholoogiliselt, kui nad need kirjad, mis sisaldavad ka sellist delikaatset infot, raamatust leidsid."

Mutt tõdes samas Vikerraadio saates, et tal oli ka täielik võimalus need kirjad ümber jutustada ja midagi halba ei oleks sündinud sellest. "Ja ma oleks võinud seda teha sõna sõnalt, aga ma avaldasin need säärasel kujul, sest ma tahtsin säilitada Juhani isikupärast stiili, tema nii-öelda hingevärinat."

20.oktoobril andis Mutt sotsiaalmeedia vahendusel teada, et tal paluti Juhan Viidingu raamat viivitamatult müügilt eemaldada. Pärijate esindaja Ants Nõmperi sõnul on teise autori teoste avaldamine ilma autori või siis tema pärijate nõusolekuta ilmselge seaduse rikkumine.

Saates "Loetud ja kirjutatud" põhjendas Mutt ka seda, miks ta ei küsinud autoriõiguste omanikelt luba. "Mul oli alust arvata, et ma seda luba ei saa. Nii et jah, ma võin öelda, et ma läksin teatavale riskile, mul oli valida, kas rikkuda inimeste tehtud seadust ja võib-olla ka siis põhjustada meelehärmi kellele või ümber kirjutada kultuurilugu ja kui pateteetiliseks minna, siis võltsida ajalugu," rääkis Mutt.

Katrin Pauts soovib, et seadus kehtiks kõigile võrdselt. "Et Mihkel Mutile, kui siis väga kuulsale ja lugupeetud kirjanikule ei tehtaks mingit erandit. Ja ma arvan, et ta tegi siiski valesti, et need kirjad seal raamatus on sellisel kujul täies pikkuses," lausus Pauts "Impulsile".

Siiani oli üks märgilisemaid kirjandusvaidlusi pärijatega 2011. aastal, kui teadmata põhjustel avaldas keegi ettevõtja pärijate loata kordustrüki Silver Anniko nõukogude ajal ilmunud menuromaanist "Rusikad". Selles kaasuses otsustas kohus mõrvatud autori õiguste kaitsmiseks saata ligi 5000 piraatraamatut hävitamisele.

"Autoriõiguse seadusesse mõnitavalt ja isegi üleolevalt suhtumine nagu mingisse takistusse, see hakkab mulle kui kirjanikule ikka väga vastu, käib mulle hinge pihta, sest meil ollakse harjutud mõtlema, et kunst kuulub rahvale, kirjandus kuulub rahvale, et kõik peaksid seda nagu tasuta kätte saama," rääkis Pauts.

Ka varem on nõudnud pärijad elulooraamatu ümbertegemist. Eelmise aasta lõpus saatsid Jüri Aarma lapsed Roosi-Mae ja Kiur Aarma nõudekirja Diana Klasile, kel paluti elulooraamatus "Nüüd julgen rääkida" eemaldada kõik nende isa puudutavad andmed, viited ja fotod. Asi jõudis aprillis ka kohtusse ja sügiseks sõlmiti kompromiss, millest kumbki pool avalikult ei räägi. Raamatud on aga endiselt poelettidel muutmata kujul kättesaadavad.

Suurkuju kuvandi ja talletamise küsimus kerkis üles ka skulptor Mati Karmini loodud skandaalse Jaak Joala monumendi puhul. Lähedaste arvates teotas Viljandisse püstitatud monument isiku au ja ähvardati kohtuga. Lõpuks eemaldati kuju linnaruumist ja see leidis uue kodu Eesti Rahva Muuseumi hoidlas.

Katrin Pautsi hinnangul oli aga Joala kuju väga tore. "Ma arvan, et Viljandi linn oleks sellest ainult võitnud. Et noh, natuke äkki need pärijad on ka liiga kompleksides, et kuidas ikkagi hoida siis sellist puhast kuju või müüti oma surnud kuulsast lähedasest," sõnas Pauts.

"Impulss", mis täna võtab arutada teema, kellele kuulub suurte loojate pärand, on ETV eetris teisipäeval kell 20.