Sõjalist õppust, mille eesmärk on testida rahvusvaheliste vägede valmisolekut Ukrainasse siirmiseks juhul, kui sõlmitakse rahulepe, juhivad Ühendkuningriik ja Prantsusmaa, kuid kokku osaleb selles ligi 3000 sõjaväelast 12 Euroopa riigist, teatas Briti rahvusringhääling BBC.

Poola kaguosas Nowa Debas korraldatav õppus Koalicja algab 9. novembril ja kestab 22. novembrini. Lisaks brittidele ja prantslastele osalevad ka Eesti, Leedu, Saksamaa, Rootsi, Hollandi, Hispaania, Belgia, Türgi ja Poola sõdurid.

Ukraina piiri lähedases Poola regioonis peetava õppuse eesmärk on demonstreerida rahumissiooniks nõusoleku andnud riikide sõjalist usaldusväärsust. Liit soovib luua sekkumisväe, mis suudaks heidutada Moskvat sõjategevust uuesti alustamast. See on suur väljakutse, arvestades, et USA ei osale selles algatuses ning tema panus Ukraina tulevastesse julgeolekugarantiidesse on endiselt väga ebakindel, kommenteeris Prantsuse väljaanne Le Monde. Leht lisas, et õppustelt ei tasu oodata jõudemonstratsiooni, kus näidatakse tankide ja rakettide kasutamist.

Ukrainale julgeolekutagatisena pakutava rahvusvahelise heidutusväe loomise plaanid esitati juba eelmisel aastal pikaajalise julgeolekugarantii ühe osana, mida Euroopa riigid on välja pakkunud.

Samas on sellise sõjalise üksuse praktilise toimimise kohta endiselt rohkem küsimusi kui vastuseid. Lääneriikide ametnikud rõhutavad, et Ukrainasse saadetavad väed ei osaleks ründeoperatsioonides ega rahuvalve- või relvarahu jälgimise missioonidel.
Samuti ei tegutseks nad NATO juhtimise all ega rindejoonel.

Ametnike sõnul oleks nende kohaloleku eesmärk anda Ukrainale julgeolekutunnet ning aidata taastada riigi relvajõude.

USA on aruteludes osalenud, kuid missioonile oma vägesid ei saada.

Venemaa on juba väljendanud vastuseisu välisriikide sõdurite paigutamisele Ukrainasse. Eelmisel aastal ütles Vene režiimi juht Vladimir Putin, et neist saaksid seaduslikud sihtmärgid.

Lääneriikide ametnikud ei ole täpsustanud, millised oleksid rahvusvaheliste vägede tegevusreeglid juhul, kui neid Ukrainas rünnataks. Nad kinnitavad siiski, et väed suudaksid end kaitsta.

Briti kaitseminister Wes Streeting ütles, et õppus näitab, kuidas Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja nende liitlased suurendavad valmisolekut päevaks, mil Ukrainas saabub rahu. "See ei ole hüpoteetiline plaan, vaid tegelik väekoondis, mis on valmis Ukrainat aitama niipea, kui sõjategevus lõpeb," ütles ta.

Ukraina rahvusvaheliste vägede (Multi National Force – Ukraine, MNF-U) Briti komandör kindralleitnant Tom Bateman ütles, et õppus on oluline samm poliitiliste kohustuste muutmisel usaldusväärseks sõjaliseks valmisolekuks.

Tema sõnul on tegemist "reaalse, võimeka ja kiiresti lähetatava väekoondisega, mis väljendab tahtekoalitsiooni riikide tõsist pühendumust Ukraina pikaajalisele stabiilsusele ja julgeolekule".

Õppusel harjutatakse peamiselt logistikat

Õppuse Koalicja raames harjutatakse, kuidas vägesid Ukrainasse toimetada, kaitsta ja varustada. Samuti kontrollitakse juhtimissüsteeme, et eri riikide sõdurid suudaksid koostööd teha.

Tegemist oleks juhtimissüsteemi ja logistikaprotseduuride testimisega, mis on seotud vägede ja sõjatehnika liikumisega läbi Euroopa.

"See on keeruline ülesanne, sest väed peavad ületama arvukalt riigipiire," selgitas Le Monde.

Õppuste oluliseks osaks peaks saama ka droonidega võitluse harjutamine.

Maal, merel ja õhus toimuvatel õppusel osaleb umbes 2800 sõjaväelast. Suurbritannia panus hõlmab 300 sõdurit ja kahte kuninglike õhujõudude hävitajat Eurofighter Typhoon. Hävitajad harjutavad, kuidas tagada tsiviillennukite julgeolekut pärast seda, kui Ukraina õhuruum on taas avatud.

Türgi on nõustunud juhtima mereväemissiooni, mille lõppeesmärk on meremiinide eemaldamine ja Musta mere kaubanduse taastamise võimaldamine.

Lääneriikide ametnikud ei osanud siiski kommenteerida, milline oleks Ukrainasse võimaliku lähetatava väekoondise lõplik koosseis ja ülesehitus, kui sõjategevus lõpeb.
Varem on sõjalised eksperdid pakkunud, et Ukraina julgeoleku tagamiseks peaksid lääneriigid saatma sinna kümneid tuhandeid sõdureid.

Ametnikud möönavad, et riikide panus ja osalemisvalmidus sõltuvad sõjategevuse lõpetamise asjaoludest ning iga riigi poliitilistest otsustest.

Samuti pole selge, millist väljaõpet saaksid lääneriikide väed pakkuda lahingukogemusega Ukraina sõjaväelastele. Ukraina sõdurite järele on juba praegu suur nõudlus NATO vägede väljaõpetamisel, sest nad annavad alliansi sõduritele edasi oma teadmisi droonisõja pidamisest.

Kõige olulisem on aga see, et Venemaa pole näidanud mingeid märke soovist oma sõda lõpetada, võttis BBC teema kokku.