Eik "Impulsile": annaksin oma loomingu pigem vabaks, oleks vähem kähmlusi
Muusik ja luuletaja Eik, kes on ise oma loomingus vanaisa Ülo Vinteri viisi kasutades põrkunud sõnade autoriõiguste omaniku keelule, usub, et tema annaks pärast siit ilmast lahkumist oma loomingu vabaks: oleks vähem kähmlusi ja keegi ei saaks väita end teadvat paremini, mida autor tegelikult oleks tahtnud.
On vähe eestlasi, kes ei teaks filmist "Siin me oleme" kuulsaks saanud lugu "Majakene mere ääres", millele tegi viisi Ülo Vinter ja kirjutas sõnad Enn Vetemaa.
2024. aastal, kui oli Üle Vinteri 100. sünniaastapäev, otsustas tema lapselaps - noor särav muusik ja luuletaja Eik, anda välja loo "Hülgehall". Eik kasutab selles loos vanaisa loomingut.
"Mul turgatas, et tegelikult ju vanaisale võiks väikese kummarduse teha. Tõmbasin emale kõned peale, kes neid tema heliloomingu õigusi omab, ja ta oli muidugi nõus ja kahe käega poolt, et tehke muidugi, et äge ju, et laul elab edasi," rääkis muusik.
Eik ise oma vanaisaga kunagi kohtunud ei ole. "Ta suri samal aastal, kui mina sündisin. Ja ma arvan, et ma olen täpselt sama teadlik tema loomingust ja see läheb mulle sama palju hinge kui igale teisele eestlasele," leiab Eik.
Ootamatult põrkus Eik aga loo tegemisel takistusega, millest ta ei osanud undki näha. Nimelt keelas sõnade autori Enn Vetemaa lesk Eve loos abikaasa loomingu kasutamise.
"Kui lugu oli juba jõudnud kuhugi demofaasi, küsisin ka sõnade pärijalt luba ja siis öeldi, et ei tohi, et ikkagi peab olema selline versioon nagu originaalis, et seda võib laulda, aga et ärge uut versiooni sellest tehke. Siis me lihtsalt sõnu ei kasutanud lõpuks," meenutas Eik.
Muusik ja luuletaja sai seejärel ka ise aru, et inimesel võib olla erinevate paladega väga tugev emotsionaalne side. "Et ei on ei. Siis ma ei hakanud siin midagi vaidlema. Tuli aktsepteerida inimese otsust."
Eiki loo lõppversioon kujunes selliseks, et lauldakse esimene sõna ära ja siis edasi tuleb "aaa". Kontsertidel laulab aga rahvas kaasa ka ülejäänud sõnu ja seda neil takistada ei saa.
Sarnaselt ei saa rahva suud kinni panna ükski seadus ega reegel Ülo Vinteri teise palaga "Laul Põhjamaast". See pole aastaid olnud laulupeo ametlikus repertuaaris, aga ikka ja alati võtab koor ise selle viisi üles pärast ametliku osa lõppu.
"See on praktiliselt Eesti teine hümn kohati mõne inimese jaoks," ütles Eik. "Ma olen seal publiku seas mitu korda istunud ja ikka tuleb pisar silma alati. See on üks paremaid Eesti tunnet kokkuvõtvaid laule minu jaoks."
Enda loomingu tuleviku kohta arvab Eik järgmist: "Kui ma siit maailmast kunagi lahkunud, siis ma arvan, et ma tahaksin tegelikult pigem vabavaraks anda oma loomingu sõnad, sest siis on võib-olla natuke vähem kähmlusi. Siis ta lihtsalt on kõigile kasutamiseks ja ei ole seda, et võib-olla keegi hakkab minu elukutseliseks lapselapseks, kes hakkab ütlema, et seal võib ja seal ei tohi ja siis tema teab kõige paremini, mis mina oleksin tahtnud, kuidas see laul on."
"Impulss", mis täna võtab arutada teema, kellele kuulub suurte loojate pärand, on ETV eetris teisipäeval kell 20.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi










