"Pealtnägija": Riigikogulased nõustasid Kataloonia esindajaid digiteemadel ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Kevadel käis Kataloonias sealseid poliitikuid digiteemadel nõustamas kaheksaliikmeline riigikogu delegatsioon.

Eesti poliitikute delegatsioon mais Barcelonasse ja kohtus muuhulgas ka Kataloonia tagandatud regionaalvalitsuse president Carles Puigdemontiga. Eesti poolt osalesid peaaegu kõigi parlamendiparteide esindajad, välja arvatud Reformierakond. Kohal olid teiste seas parteitu europarlamendi saadik Indrek Tarand, Kataloonia toetusgrupi eestvedaja Artur Talvik vabaerakonnast ja endine ettevõtlusminister sotsiaaldemokraat Liisa Oviir.

"Kataloonia valitsus kutsus riigikogust delegatsiooni, et rääkida natukene sellest seisust, mis parasjagu Kataloonias on. Mis see poliitiline olukord on, kuidas nemad asju näevad ja kuidas nad tahaksid näidata seda teiste Euroopa Liidu liikmesriikide poliitikutele," ütles Liisa Oviir.

Oviir ja ka teised osalised rõhutavad, et kohtusid nii iseseisvuse pooldajate kui vastastega.

"Selle visiidi kese oli ikkagi see, et Kataloonia valitsus soovis rääkida eelseisvast iseseisvuse hääletusest. See oli see kese, loomulikult, kui eestlased lähevad kuskile, siis see teema on ikka laual ja üks kokkusaamine, kõige viimane selles päevakavas oli siis ka pühendatud üldse sellisele e-teenustele ja sellele temaatikale, kus nemad rääkisid oma kogemustest ja meie siis enda omadest. Aga see oli rohkem selline väga üldine, et jah nagu ikka eestlased tunnevad uhkust oma selle e-riigi üle," lausus Oviir.

Eesti delegatsiooni kutsus visiidile ja maksis kinni Kataloonia avaliku diplomaatia nõukogu DIPLOCAT, mis Kataloonia valitsuse loodud avalikul ja erarahal tegutsev organisatsioon. Ka nende käikude osas valitseb teatav segadus. Catalan News teatel oli see neljas sarnane eestlaste visiit, Eesti parlamendisaadikud ise räägivad kahest.

Selle nädala teisipäeval kohtus Barcelonas SmartCity Expo maailma kongressi raames Kataloonia IT-juhiga Eesti delegatsioon, sealhulgas E-riigi Akadeemia juhatuse liige ja Targa linna klastri arendusjuht Hannes Astok. 

Üllataval kombel levis kulutulena ka uudis eestlaste abist katalaani lahkulööjatele. Sunday Times teatas: "Madrid kardab, et separatistid planeerivad "digi" riiki", viidates eesti nõustajatele. Delfi kirjutas veel otsesemalt: "Eestlased aitasid katalaanidel püsti panna salajast e-valitsust" .

Kataloonia nn IT-minister Jordi Puignero ütles "Pealtnägijale", et on mõned korrad ka Eestis kogemusi saamas käinud. Puigneró kinnitab, et e-riiki arendatakse aga eesmärk on head teenused kodanikele mitte salavalitsus veebis.

"Me püüame üles ehitada digiriiki, tahame saada digitaalseks. Sõltumata sellest, kas saame iseseisvaks riigiks. Kataloonia valitsus tahab töötada digitaalselt. See peab suutma pakkuda kõiki teenuseid, suutma kaitsta end küberrünnakute eest. Iseseisvus siia ei puutu. Kui viimaks saame iseseisvuse, on see ideaalne, aga tööd peame ikka tegema," rääkis Puignero.

Kõiki plaane veel ei avalikustata, kuid Kataloonial on plaanis luua sarnaselt Eestile e-identieet ja e-residentsus hoolimata probleemidest, mis meil on ID-kaardi kiibiga.

"Üks, mida oleme teinud, on võimalus isiku autentimiseks avalike teenuste kättesaamisel. Aga nüüd tegeleme juba e-identiteedi projektiga. Arvame, et see on suur samm edasi, sest identiteedi üle otsustavad kodanikud, mitte valitsus. Teiseks töötame e-residentsuse teemaga, mis hetke poliitilise olukorra tõttu on peatunud. Ma ei saa rääkida üksikasjalikumalt, sest Kataloonida poliitiline olukord on Hispaania valitsuse blokaadis. Kõik meie kontod ja eelarved on blokeeritud. Me ei saa raha kulutada vähemalt 21. detsembrini, kui toimuvad uued valimised," rääkis Puignero.

Küsimusele, millist toetust ja koostööd katalaanid Eestilt said, vastas ta, et pole küll mõnda konkreetset projekti, aga koostööd on tehtud mitmel alal.

Kuna õhkkond on pinev ja liiga konkreetsed selgitused e-valitsuse plaanide kohta võivad kaasa tuua probleeme, tõrgub Puigneró nimetamast, kus, kuidas ja kellega eestlastest konkreetselt konsulteeriti ja millest räägiti.

Eesti ministeeriumid ja e-riigiga seotud ametkonnad teatavad, et nemad ei ole Katalooniat selles küsimuses abistanud. Ei digiriigi promomisega tuntud Taavi Kotka ega selle valdkonna juhtiv tarkvaraarendaja Nortal pole enda sõnul samuti katalaane koha peal nõustanud.

Puignero käis paar korda Eestis kogemusi korjamas, viimati 2014.aastal.

Kataloonia kriis lahvatas, kui oktoobris toimus piirkonnas referendum Kataloonia iseseisvuse üle, ehkki Hispaania oli kuulutanud selle illegaalseks. Kataloonia ametnike sõnul võttis osa 43% hääleõiguslikest kodanikest, kellest omakorda umbes 90% hääletas iseseisvuse poolt. Samas, kuna keskvõim soovitas lojaalsetel kodanikel referendumit eirata ja isegi püüdis osalemist füüsiliselt takistada, siis enamik iseseisvuse vastaseid ei läinud hääletama.

Jõumeetodite kulminatsiooniks pani keskvõim kaheksa Kataloonia valitsuse liiget ebaseadusliku iseseisvuse väljakuulutamise eest eeluurmise ajaks vangi. Kataloonia president Carles Puigdemont tagandati, ta pages Brüsselisse ning Madrid nõuab tema väljaandmist.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: