Puigdemont kavatseb teha valimiskampaaniat Brüsselist ({{commentsTotal}})

Kataloonia tagandatud regionaalvalitsuse presidendi Carles Puigdemonti erakond arutas kolmapäeval valimisnimekirju 21. detsembril toimuvateks ennetähtaegseteks valimisteks.

Puigdemont ise viibib Belgias, aga ta lubas minna valimistele nimekirja esinumbrina ja teha kampaaniat Brüsselist, vahendasid ERR-i teleuudised.

Puigdemonti sõnul koostab ta nimekirja Üheskoos Kataloonia Eest (Junts pel Catalunya), kuhu kuuluvad tema erakonna Kataloonia Demokraatliku Partei (PDeCAT) liikmed ning kuhu kaasatakse ka mõned sõltumatud kandidaadid, kes varem poliitikas pole olnud.

PDeCAT otsustas kolmapäeva õhtul, et toetab Puigdemonti ettepanekut oma nimekirja loomiseks.

Puigdemont ja neli tema valitsuse ministrit viibivad hetkel Belgias. 27. oktoobri iseseisvusdeklaratsiooniga seotud regionaalvalitsuse liikmete vastu on Hispaania prokuratuur esitanud süüdistused mässus, mässu õhutamises, avalike ressursside väärkasutamises ning ametiseisundi kuritarvitamises.

Hispaania väljastas 3. novembril rahvusvahelise vahistamiskäsu Puigdemonti, Antoni Comíni, Clara Ponsatí, Meritxell Serreti ja Lluís Puigi vastu ning soovib, et Belgia peaks nad kinni ja annaks Hispaaniale välja. Viisik andis end 5. novembril Belgia võimude kätte. Belgiasse saabusid nad vahetult enne seda, kui Hispaania prokuratuur nende vastu süüdistused esitas.

Puidgemont ja neli eksministrit peavad ilmuma 17. novembril kell 14 Brüsseli kohtusse, kus toimub väljaandmisprotsessi esimene istung. Euroopa vahistamismäärust puudutavate reeglite kohaselt tuleb otsus teha 15 päeva jooksul ning osa allikaid väidavad, et Brüsseli kohus teeb otsuse juba samal päeval. Samas on seda otsust võimalik edasi kaevata ja siis algab uuesti 15-päevane periood otsustamiseks.

Kaheksa Kataloonia tagandatud regionaalvalitsuse liiget saatis Hispaania kohus 2. novembril uurimise ajaks vangi. Nende seas on ka Puigdemonti asetäitja Oriol Junqueras. Ainus kunagise regionaalvalitsuse liige, kelle Hispaania kohus vabadusse jättis, on majanduse eest vastutanud minister Santi Vila, kes vabastati uurimise ajaks 50 000 euro suuruse kautsjoni vastu. Vila astus protestiks tagasi 26. oktoobril, päev enne seda, kui parlament iseseisvusdeklaratsiooni vastu võttis.

Kataloonia kriis puhkes pärast 1. oktoobri iseseisvusreferendumit, mille Hispaania keskvõim ebaseaduslikuks kuulutas. Referendumil, mis viidi läbi ebapiisava rahvusvahelise vaatlemise tingimustes ja mida keskvõim püüdis mõnel pool jõuga takistada, toetas Kataloonia iseseisvumist ligi 90 protsenti hääletanutest, kuid hääle andis alla poole piirkonna valijatest. Hispaania osaks jäämist toetavad inimesed suures osas boikoteerisid referendumit.

Puigdemont kuulutas 10. oktoobril, et Kataloonial on õigus iseseisvusele ja et ta võtab vastu mandaadi rahvalt kuulutada Kataloonia iseseisvaks vabariigiks. Seejärel teatas ta, et peatab iseseisvuse väljakuulutamise, et püüelda dialoogi poole Madridiga.

Seda dialoogi ei tulnudki, sest keskvalitsus seadis selle tingimuseks Kataloonia võimude loobumise iseseisvuspüüdlustest.

135-kohalises regionaalparlamendis hääletas 27. oktoobril iseseisvusdeklaratsiooni poolt 70 saadikut. 10 hääletas vastu ning kaks saadikut hääletas tühja sedeliga.

Puigdemonti mõõdukatel iseseisvusmeelsetel on parlamendis 62 saadikukohta ja nende liitlasel, vasakäärmuslikul CUP-il 10 kohta.

Hispaania valitsuserakonna Rahvapartei (PP), peamise opositsioonerakonna ehk sotsialistide (PSOE) ning erakonna Kodanikud (Ciudadanos) saadikud, kes on pidanud kogu senist iseseisvusreferendumi protsessi ebaseaduslikuks, lahkusid hääletuse eel saalist.

Hispaania keskvalitsus rakendas vaid mõni tund pärast iseseisvuslaste deklaratsiooni põhiseaduse artiklit 155 ehk saatis regionaalvalitsuse laiali, peatas Kataloonia autonoomia, kehtestas piirkonna üle otsekontrolli ning kuulutas 21. detsembriks Kataloonias välja erakorralised regionaalparlamendi valimised.

Kataloonia iseseisvust ei ole seni tunnustanud ükski riik. EL ja teised liikmesriigid on oma ametlikes avaldustes toetanud Madridi. Peaaegu ainsana võimupoliitikute seas on Madridi kritiseerivaid avaldusi teinud mõned Belgia flaamlastest ministrid ning kohustus Kataloonia teemaga tegeleda on mõnevõrra tekitanud sõnavahetust Belgia sisepoliitikas.

Kataloonia ühiskond ja sealhulgas ka katalaanid ise on iseseisvuse küsimuses teravalt lõhestunud ning rahvarohkeid meeleavaldusi on korraldanud nii iseseisvuse vastased kui ka pooldajad.

Suurem osa iseseisvuslaste parteidest, sealhulgas Puigdemonti erakond, on teatanud, et neil on kavas 21. detsembri valimistest osa võtta. Samas on mitmed uuringud näidanud, et iseseisvuslased võivad valimistel oma praeguse napi enamuse kaotada ning see on ka areng, mida peab kõige sobivamaks lahenduseks Madrid.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: