Kui valitsus kutsuks järgmisel nädalal Eesti inimesed sünnipäevalaua taha, siis rõõmsate nägudega istuksid seal põllumehed, kelle jaoks valitsus taastas üleminekutoetused. Ka hotellipidajatel on põhjust naeratada, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Me jätsime ära eelmise valitsuse planeeritud majutusasutuste käibemaksu tõusu, mis oleks Eestis tõstnud majutusasutuste käibemaksu üheks kõrgemaks kogu Euroopas. Konjunktuuriinstituut hoatas, et see võib kaasa tuua olukorra, kus 180 000 turisti jääb Eestisse tulemata," selgitas majandusminister Kadri Simson.

Mitmed ettevõtjad peavad aga valitsuse sünnipäeva hapude nägudega, sest rõõmustada on neil selle üle, mis õnneks tegemata jäi.

"Ma usun, et kõige õnnestunum majanduspoliitiline otsus on olnud see, et loobuti väga suurest maksusüsteemi ümberpaiskamisest. Kogu aeg on Eestis olnud väga stabiilne, väga selge ja väga arusaadav maksusüsteem ja kui uus valitsus tuli, siis esimesed nädalald olid ju ikka väga hirmutavad," selgitas Eesti toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potisepp.

Ta loetles üles automaksu, pakendiaktsiisi ja magusamaksu, mis koalitsiooniläbirääkimiste käigus kokku lepiti, kuid hiljem avalikkuse pahameele saatel kõrvale jäeti.

Asjaosaliste sõnul olid aasta tagasi peetud läbirääkimised keerulised, sest kahel pool lauda istusid erineva ilmavaatega inimesed.

"Ja mis oli ühisosa - kõik erakonnad olid ju rääkinud sellest, et tuleb alandada madalamat palka saavate inimeste maksukoormust, see oli ühine arusaamine," rääkis tollane IRL-i esimees Margus Tsahkna.

Tulumaksuvaba miinimumi tõus on valitsuse kingitus madalama sissetulekuga inimestele. See tuleb aga kinni maksta nagu kõik muu, mis paistab esmapilgul tasuta.

"Ma arvan, et see kindlasti on üks asi, mida kõige rohkem vajatakse /.../, et tulumaksuvaba miinimum oli liiga madal," kommenteeris pocopay tegevjuht Indrek Neivelt.

Ettevõtja Indrek Neivelti hinnangul polnud aga õige see, kust tulumaksuvaba miinimumi tõstmiseks raha võeti.

"Oleks pidanud minema võtma rohkem rikkamatelt eraisikutelt ja suurematelt firmadelt ja maamaksud ja kinnisvaramaksud jne, aga nüüd pandi see koormus kanda natukene keskklassile," ütles ta.

Ka teised ettevõtjad on tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega rahul, kuid hoiatavad, et selle rakendamise ümber on palju segadust, töötajatel on raske oma sissetulekuid prognoosida, pole teada, millist halduskoormust see tähendab ja milliseid tarkvarauuendusi tuleb ettevõtjatel teha.

Kust tulumksuvaba miinimumi tõusuks ja muudeks lubadusteks raha leida, selle üle peeti aasta eest tuliseid vaidusi. Koalitsiooniläbirääkijatel oli vaagimiseks mitu võimalust.

"Ettevõtjad isegi pakkusid välja 1-protsendilist käibemaksu tõusu kõigi nende muude kütuseaktsiiside, alkoholiaktsiiside ja magusamaksude ja kõige asemele, mis siin ringlesid. See oleks ilusti selle augu ära katnud," kommenteeris Standardi juhatuse esimees, tööstur Enn Veskimägi.

"Laual olid alates sellest, et tõsta üldse tulumaksu üksikisikule tagasi 26 protsendile ja lõpetades käibemaksu tõstmistega, mida iganes," ütles Tsahkna.

Erinevate maailmavaadete põrkumine viis läbirääkijad aktsiiside juurde, millest tänaseks on saanud uus pingeallikas.

Rahandusministeeriumi prognoosi järgi peab sel aastal näiteks alkoholiaktsiisi laekuma 237,6 miljonit eurot. Tegelikkus on aga selline, et esimese üheksa kuuga laekus tänavu alkoholiaktsiisi peaaegu 162 miljonit eurot, eelmisel aastal sama ajaga aga ligi 188 miljonit eurot. Vahe on peaaegu 26 miljonit eurot.

"Kui sinna juurde arvestada veel, et sellelt alkoholiaktsiisilt on jäänud ka laekumata käibemaks, siis ma arvan, et see kahju on ikkagi oluliselt suurem," arvas Veskimägi.

"Järgmise aasta eelarvesse on konjunktuuriinstituut ju prognoosinud -80 miljonit aktsiisi, alkoholiaktsiisi alalaekumist. Piltlikult öeldes me anname selle raha käe peal Läti riigile, aga kahjud tulevad Eesti vabariiki tagasi," kommenteeris Sirje Potisepp.

Ta ütles, et lisaks juba suletud Lõuna-Eesti piiriäärsetele poodidele pannakse tuleval aastal langenud käibe tõttu veelgi kauplusi kinni. Lätis aga ehitatakse samal ajal neid juurde.

"Lisaks lõunapiiri piirikaubandusele on juba tänaseks väga selge fakt, et soomlasi kui turiste käib ka Eestis vähem. Meeldib see meile või mitte, aga soomlaste siiatuleku üks väga suur põhjus oli siiski odavama alkoholi ostmine kaasa," ütles Potisepp.

Kuigi IRL kirjutas koalitsioonilepet sõlmides alkoholiaktsiisi tõusule alla, tõmbaks nad täna hädapidurit.

Aasta eest läbirääkimisi vedanud Margus Tsahkna kinnitas, et kokkulepituga oli hästi kursis ka erakonna uus esimees Helir-Valdor Seeder, kes juhtis toona partei volikogu, kus koalitsioonilepe läbi arutati ja kinnitati.

"Ja teine pool, mulle pigem tundub, et see on selline meeleheitlik samm tuua ennast pilti, võib-olla meeldida inimestele. Eriti ohtlik on see muidugi IRL-ile siis, kui seda ettepanekut tegelikult läbi ei viida," arvas Tsahkna.

Ettevõtjad ootaksid poliitilise madina asemel valitsuselt selgust maksupoliitikas ja muid tõsisemaid samme, näiteks kuidas leevendada tööjõupuudust. Tööstur Enn Veskimägi sõnul on Eesti kramplikult kinni mõttes mitte suurendada välistööjõu kvooti. Ometi tuleb siia töötajaid näiteks läbi Poola.

"Selle miinus on see, et selle asemel, et suurendada kvooti ja need maksud jääksid Eestisse, siis samamoodi nagu me täna Lätisse maksame aktsiisid ja Eestil jäävad need saamata, need tööjõumaksud /.../ lähevad nii Leetu, Poolasse kui ka teistesse naaberriikidesse, kuna vahendajad on seal," selgitas Veskimägi.

Neivelt aga leiab, et Eestis mõeldakse liiga palju majandusele.

"Peamine probleem ei ole meil majanduses, peamine probleem on see, et meil ei sünni inimesi, lapsi ei sünni. Neid on nii vähe, meie elanikkond vananeb. Seal on need probleemid, kui me suuremat pilti vaatame. Ja see, et meil on ikkagi 100 000 inimest siit ära läinud 10-15 aasta jooksul. Need on meie probleemid," rääkis ta.

"Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris ka inimestelt Eesti erinevais paigus, kas nende elu on läinud viimase aastaga paremaks või halvemaks: