Ravimiameti hääletamise esimesest voorust pääsesid edasi Milano, Amsterdam ja Kopenhaagen. Teise vooru järel langes Kopenhaagen konkurentsist, Milano sai 12 häält, Amsterdam üheksa. EMA asukohaks pürgis ka Helsingi, kes viie poolthäälega esimesest voorust edasi ei pääsenud, vahendasid Yle ja Politico.

Esimese vooruga tuli piirduda ka sellistel suurt aktiivsust üles näidanud linnadel nagu Stockholm, Barcelona, Lille ja Bratislava. Viimast peeti kunagi isegi favoriidiks.

Finalistide vahel valides said nii Milano kui ka Amsterdam kumbki 13 häält ning lõplik otsus tehti paberil loosiga. Loosimisel pidi valiku tegema eesistujariik Eesti, liisutõmbamise sooritas Eesti eriesindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas.

Laiemalt tagasi vaadates aga omas ilmselt mõju ka Amsterdami vägagi kulukaks osutunud kampaania.

Hääletamine Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) järgmise asukoha üle kulges sarnaselt.

EBA uueks asukohaks kandideeris kokku kaheksa linna ning teise vooru jõudsid Pariis, Frankfurt ja Dublin. Finaali aga jõudsid Pariis ja Dublin ning kuna ka siin jäi hääletustulemus lõpuks viiki, pidi loosiprotsessi kaudu võitja selgitama eesistujariik Eesti. Tulemuseks oli Pariis.

Euroopa Liit töötas mai lõpus välja kriteeriumid, mille alusel said liikmesriigid taotleda seni Suurbritannias asuvate EL-i ametite enda riiki paigutamist. Põhjuseks on Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust ning see, et Euroopa Ravimiamet (EMA) ja Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) peaksid olema võimelised uutes asukohtades täismahus töötama hiljemalt 2019. aasta märtsis.

EL-i ministrid - 27 liikmesriigist, sest Suurbritannia sellest protsessist osa ei võta - pidid tegema otsuse hiljemalt novembris. Hääletatakse nii kaua, kuni selgub kaks finalisti ning võitjat peab toetama enamus liikmesriikidest.

Ravimiameti näol on tegu EL-i suuruselt kolmanda ametiga, kus töötab 900 inimest.

Liikmesriigid, kes soovisid EMA-t või EBA-t enda juurde, pidid vastava taotluse esitama 31. juuliks. Ainult neli liikmesriiki - Sloveenia ja Balti riigid - kinnitasid kohe alguses, et neil pole plaanis kahe EL-i ameti uueks asukohaks pürgida.

Mõned liikmesriigid on EL-i ameti(te) enda juurde saamiseks teinud väga intensiivset kampaaniat ja lobitööd. Viimase puhul täheldas meedia ka vägagi otsekohest "lehmakauplemist" poolthääle nimel pakkusid mõned liikmesriigid teistele vastuteeneid, mis pole nende ametite tööga sugugi seotud. Näiteks pakuti nii NATO-üksusi kui ka toetust eurogrupi juhi valimistel. 

Vaata videost, kuidas Matti Maasikas selgitab ERR-i Brüsseli korrespondendile Johannes Trallale pikemalt otsustusprotsessi ja enda rolli selles.