Lauri: valitsuse rahakülvamise poliitika sai Euroopast kardetud hinnangu ({{commentsTotal}})

Pärnu lennujaam on üks objektidest, millesse investeerimist Lauri jätkusuutlikuks ei pea.
Pärnu lennujaam on üks objektidest, millesse investeerimist Lauri jätkusuutlikuks ei pea. Autor/allikas: parnu-airport.ee

Majandusanalüütikust riigikogu liige, endine rahandusminister Maris Lauri (RE) tõdeb, et Euroopa Komisjoni ohumärgilist hinnangut Eesti puudujäägis eelarvekavale oli oodata.

"Sellist hinnangut oli tegelikult karta, sest oli näha, et valitsus hindab majandusarengu võimalusi ja sellest lähtuvalt ka eelarvepositsiooni hoopist teistmoodi, kui komisjon seda näeb. See vahe oli märkimisväärne, järelikult Eesti oma positsiooniga ka langeb komisjoni hinnangus," kommenteeris Lauri ERR.ee-le.

Lauri sõnul on komisjoni ja rahandusministeeriumi metoodikas olnud alati teatav erinevus, mistõttu on senised valitsused seda ka arvesse võtnud, et mitte komisjoni metoodika alusel defitsiiti langeda. Siiski on senine erinevus jäänud 0,3-0,4 protsendi kanti. Tänavu on vahe üle ühe protsendi.

Lauri hinnangul pidi valitsus teadma, et komisjoni hinnang Eesti eelarvepositsioonile langeb.

"Eesti positsioon seetõttu Euroopa üldises eelarvekontekstis on märkimisväärselt halvenuenud. Kui erinevus on väike, võib alati diskuteerida nüansside ja meetodite üle. Meetodeid ongi mitmeid, aga need on alati kokkulepitud. Paralleelselt tuleks lähtuda ka komsjoni meetodist," on Lauri kriitiline. "Oleme Euroopa Liidu liige, kanname vastutust laiemalt kui oma liivakasti eest."

Eesti kasutab teistsugust meetodit Lauri sõnul seetõttu, et see sobib meie kui väikese riigi dünaamikaga paremini.

"Kui on soov Euroopa Liidu tasemel ühtmöödi mõõta, siis üks või teine meetod paratamatult näpistab üht või teist riiki. Eesti pole ainus riik, keda see meetod näpistab. Alati võib kaks meetodit läbi arvutada, ega see nii lõpmatult keeruline ei ole, see on tehtav," soovitas Lauri.

Seda, et valitsus komisjoni hinnangust järeldusi teeks ja eelarvekavasse muutusi teeks, Lauri eriti ei usu. Küll aga plaanib Reformierakonna fraktsioon teha eelnõu lugemisel oma muudatusettepanekuid, mis viiksid eelarve struktuursesse tasakaalu või korrigeeriksid puudujääki väiksemaks.

Ettepanekud puudutavad mitmeid toetusskeeme ja investeerimisplaane nagu üürimajade programm, Haapsalu raudtee, Pärnu lennujaam.

"Need ei hakka mitte kunagi tagasi teenima, need on kulud ja ei lähe valitsuse teiste tegevustega kokku. Raudtee ehitamine olukorras, kus bussiliiklust doteeritakse tasuta transpordiks - seal on vastuolud kulutustes, mis näitab, et need otsused pole läbi kaalutud," ütles Lauri.

Ka haigekassa eelarve hüppelist suurendamist ei pea ta jätkusuutlikuks, sest lisaraha jagub vaid mõneks aastaks.

"On rahakülvamise tunne - paar miljonit sinna, paar tänna. Eks seda on väga keeruline poliitiliselt seletada, et jätame selle või teise kulutuse tegemata – alati on neid, kes jääksid ilma, kui ära võtta. Aga riigikogu saalist on läbi minemas eelnõu, mis tekitab kulutusi, mida on hiljem keeruline tulevastest eelarvetest välja võtta," ütles Lauri.

Toimetaja: Merilin Pärli



Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
Autoralli MM

uudised
Raua 22

Ehitaja omavoli viib Kadriorus ajaloolise hoone lammutamiseni

Tallinnas Kadriorus Raua 22 asuvat miljööväärtuslikku hoonet ootab ees lammutamine, sest möödunud sügisel eemaldas hoonet laiendama ja rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia lubatust märksa enam seinu ning nüüdseks on selgunud, et olemasolevat hoonet enam säilitada ei saa.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: