Suurimad muutused on Tallinnas, kus varasema kolme ringkonna asemel on kaks - Kesklinnale, Lasnamäele ja Piritale liidetakse Kristiine. Teise ringkonna moodustaksid Haabersti, Nõmme, Põhja-Tallinn ja Mustamäe, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Suursaared koos Läänemaaga läheksid ühte ringkonda Pärnumaaga. Kui varem olid Viljandi ja Järvamaa koos, siis ettepaneku kohaselt liiguks Järvamaa kokku mõlema Virumaaga ning Viljandi oleks koos Võru-, Valga ja Põlvamaaga.

IRL-i ridadesse kuuluv justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et peab ringkondade vähendamist mõistlikuks.

"See võib tõesti olla ka seitse. Kuid me peame üht olulist väärtust selles debatis silmas pidama - miks meil üldse on ringkonnad. Need on saadikud, kes esindavad kogukondi," sõnas Reinsalu.

Ehk piiride muutmine võib tekitada võõrandumist. Keskerakondlasest põhiseaduskomisjoni liige Tiit Terik lisas, et geograafiliselt suurt ala hõlmava ringkonna saadik ei pruugi kõiki kohalikke teemasid hallata.

"Me võime rääkida sellest, et Tallinna ja Harjumaale koondub inimesi rohkem ja siin geograafiliselt on nad ka väiksemal territooriumil esindatud, aga maapiirkondade osas ma ei usu, et see lihtsamaks läheb," arvas Terik.

Harju- ja Raplamaa valimisringkonnas jagati 14 mandaati ja Lääne-Virumaa ringkonnas vaid viis. Põhiseaduskomisjoni aseesimees, vabaerakondlane Jüri Adams tõdes, et olukord vajab muutmist.

"Meie poliitilise süsteemi juures, arvestades, et meil on keskmiselt kuus-seitse parteid, kes saavad riigikokku, ei tohiks ükski valimisringkond olla väiksem kui seitsmene," rääkis Adams.

Kui praegu on 12 ringkonda, siis peavad Jüri Adams ja EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme mõistlikumaks kümmet ringkonda. Helme sõnul tähendab suurt arvu mandaate jagavad ringkonnad seda, et riigikokku pääseb palju erakondi.

"Kui me teeme jälle väga palju valimisringkondi, kus on vähe mandaate, siis me muutume peaaegu majoritaarseks riigiks, kus on sisuliselt kaks-kolm parteid. Ja kumbagi varianti ei poolda, see ei ole ka põhiseaduse loogikaga kooskõlas," ütles Helme.

Lauri Luik Reformierakonnast arvas, et kiirustada ei maksa, sest mitu reformi korraga pole hea. Haldusreformile pole veel punkti pandud.

"Ja nüüd tahetakse sinna peale käivitada veel üks reform, mis on siis valimisringkondade ümberkujundamine ja mis on põhimõtteliselt niivõrd suur asi, et aasta aega enne valimisi seda ratsionaalne teha ei ole," märkis ta.

Suurem osa poliitikutest arvas, et valimisringkonnad võiksid muutuda riigikogu ülejärgmistest valimistest.

"Kindlasti ei saa sellesee debatti tulla see nüanss, et mis siis minul personaalselt muutub, et mis siis minu häälte arvuga võib muutuda, kas mina sellest tulenevalt saan parema positsiooni või mitte," kommenteeris SDE fraktsiooni esimees Kalvi Kõva.

Heinsalu pooldab suuremaid ringkondi

Endine vabariigi valimiskomisjoni esimees Alo Heinsalu ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et kuna praegune valimisringkondade süsteem on kehtinud alates 1995. aastast, siis on asjakohane see üle vaadata.

Tema pooldab väiksemat ringkondade arvu.

"Kui vaadata seda aspekti, kas teha ringkondi vähem või rohkem, siis mina ikkagi pooldaks suuremate ringkondade tegemist ja ringkondade arvu vähenemist. Kuna meil rahvastikuprotsessid, seega valijate arvu muutused seisavad ees järgnevatel aastatel nagunii, siis suuremad ringkonnad on vastupidavamad sellele, et mandaatide arvu erinevus ei läheks liiga suureks," selgitas ta.

"Ühel hetkel tuleb see ringkondade asi üle vaadata. See, et meil on ühes, kõige suuremas ringkonnas 14 mandaati, kõige väiksemas viis, ei ole ühel hetkel enam väga hea kogu proportsionaalsuse põhimõttele, millel meie valimissüsteem tugineb," märkis ta.