Politoloog: valimisringkondi võiks Eestis vähem olla ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tartu Ülikooli politoloog Vello Pettai.
Tartu Ülikooli politoloog Vello Pettai. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tartu Ülikooli politoloog Vello Pettai toetab valimisringkondade arvu vähendamist, sest tänastes väikestes ringkondades kipuvad võitma suuremad erakonnad.

"Kui on näiteks ringkonnas viis mandaati, siis kohe – plaksti – ühele suurele erakonnale kaks mandaati, teisele suurele erakonnale kaks tükki, jääbki siis ainult üks järgi. Praegu on jutt sellest, et suurendada mandaatide arvu ringkondades," rääkis Pettai ERR-i raadiouudistele.

Kuidas plaanitav muudatus erakondi mõjutab, sõltub Pettai sõnul suuresti sellest, kui palju seovad kandidaadid end piirkondadega.

Eestis on Pettai sõnul laias laastus kahte tüüpi kandidaate. Ühed on üleriigilised, kes löövad igal pool läbi - tuntud nimed, kes on poliitikas või meediapildis kaua olnud ning korjavad igal pool ühtlaselt hääli.

"Aga siis on teised, kes on tõesti kohtadelt valitud ja kes kipuvad ühe maakonna piires saama küll kuni 90 protsenti häältest, aga ei pruugi kõrvalmaakonnas või -vallas ühtegi häält saada. Ja just nemad peavad vaatama, et kui ühel hetkel ei ole enam Järvamaa Viljandimaaga kokku pandud, vaid hoopis Ida-Virumaaga, siis kuidas nad jõuavad Koerust Narva-Jõesuuni häält maksma panna."

Seniste valimispiirkondade mõte on olnud, et sealt valitaks nii-öelda kohalik kandidaat. Kui aga Järvamaa pannakse ühte valimisringkonda Ida-Virumaaga, siis kuidas hakkab Ida-Viru kandidaat mõistma Paide probleeme ja vastupidi?

Pettai sõnul sõltub palju kandidaatidest endist. Näiteks kandideeris Sven Mikser aastaid Järvamaal ehk ta oli seal nii-öelda omaksvõetud inimene.

"Aga üks asi on enne valimisi, kuidas kampaania käib. Ja teine asi on suhelda

ka pärast valimisi oma mandaadikohase valijatega. Pärast valimisi, kui inimene on juba saadik, siis tal on üks konkreetne ringkond ja selle eest ta peaks seisma."

Pettai tunnistab, et oma ringkonna esindamisega on aastaid olnud käärid, sest kui näiteks üks saadik lahkub riigikogust, võib asendusliige tulla hoopis teisest piirkonnast või ringkonnast.

"Olid aastad, kus Jõgevamaa ja Tartumaa pidid seitse saadikut saama, aga lõpuks kõigi liikumistega oli inimesi sellest piirkonnast kõigest neli. Kusjuures uued inimesed kippusid olema Tallinnast."

Pettai sõnul võiks plaanitav valimisringkondade reform siin aidata, sest kui ringkondi on vähem, ei pruugi liikumised nii suurt mõju avaldada.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: