Res Publica looja: Eestis on ruumi kosmopoliitsele vasakparteile

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Tõnis Kons Autor/allikas: Erakogu

Eestis on olnud juba mõnda aega ruumi kosmopoliitsele vasakparteile, millist rolli Euroopas on enamasti täitnud rohelised, leiab erakonna Res Publica loomise peaarhitektiks olnud ettevõtja Tõnis Kons.

Konsi sõnul ei ole midagi tavapäratut, et riigikogu valimiste eel spekuleeritakse uute erakondade tuleku üle. Võrreldes saatusekaaslastega on Eesti erakonnamaastik olnud pigem stabiilne ning uuele tulijale ruumi tegemiseks peaks mõni olemasolev parlamendierakond kas tegevuse lõpetama või langema jäädavalt valimiskünnisest allapoole, selgitas ta.

"Riskirühmas on eeskätt Vabaerakond, millel puudub arusaadav maailmavaade ja erakondliku tegevuse traditsioon, samuti on konkurentsitult nõrgim nende organisatsioon, millest andis tunnistust kohalikest valimistest kõrvale jäämine."

Konsi sõnul otsitakse ka Eestis paralleele mitmete teiste Euroopa riikidega, kus on edu saatnud end mandunud establishment’ile vastandanud erakonnad nii paremalt kui ka vasemalt tiivalt.

"Eestis võib establishment’iga seostada eeskätt Reformierakonda ja Keskerakonda, kes aga mõlemad on hiljuti läbi teinud juhivahetuse ning mõjuvad sellevõrra värskemalt. Puudub organiseeritud protestiliikumine."

Talentide puudus

Tõsiseks probleemiks nimetas Kons hoopis seda, et tegelikult kimbutab kõiki Eesti parlamendierakondi talentide puudus.

"Poliitikas on küll toimunud põlvkonnavahetus, kuid paljud uue põlvkonna võimekad liidrid on pigem eelistanud poliitikast eemale jääda. Ei ole ka kujunenud parteidevälist organiseeritud poliitilist ringkonda, mille baasilt mõni uus ja tugev poliitiline jõud kujuneda võiks."

Konsi hinnangul on maailmavaateliselt Eestis olnud juba mõnda aega ruumi kosmopoliitsele vasakparteile, millist rolli Euroopas on enamasti täitnud rohelised.

"Sotsiaaldemokraatide flirt selle valijarühmaga ei ole seni vilja kandnud. Samuti suutsid rohelised ise hiljutistel kohalikel valimistel oma võimalused maha mängida, muutudes viiendaks rattaks Keskerakonna vankri all. Seega on antud nišš jätkuvalt täitmata."

Suurim anomaalia

Eesti poliitika suurim anomaalia on Konsi arvates jätkuvalt rahvuslikul pinnal valimine ehk Keskerakonna kahekolmandikuline toetus venekeelsete valijate seas.

"Siin on kasutamata võimalus kõikidele teistele erakondadele, võib-olla EKRE välja arvatud. Riigikogu valimisi ei ole võimalik võita ühelgi erakonnal, kes jätab nii arvuka osa valijatest kõnetamata."

Tõnis Kons oli erakonna Res Publica loomise üks peamisi initsiaatoreid ja ülesehitajaid. Ta oli ka Res Publica peasekretär 2003. aasta valimiste perioodil. Res Publica sai 2003. aasta riigikogu valimistel 24,6 protsenti häältest ja 28 kohta riigikogus.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: