Eksperdid: uus Põhja-Korea rakett suudaks tabada ka USA mandriosa ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1511935140000 | amCalendar}}
Põhja-Korea uudisteankur 29. novembril edukast raketikatsetusest teatamas.
Põhja-Korea uudisteankur 29. novembril edukast raketikatsetusest teatamas. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Põhja-Korea riigimeedia teatas kolmapäeval, et riigi relvajõud tulistasid edukalt välja uut tüüpi mandritevahelise ballistilise raketi Hwasong-15, mis on võimeline tabama iga punkti USA mandriosas. Lääne sõjanduseksperdid peavad seda väidet tõenäoliseks, kuid kahtlevad samas, kas Põhja-Koreal on hetkel veel võimekust lisada sellise raketi külge ka piisavalt suur tuumalõhkepea.

Riigitelevisiooni uudisteankru poolt ette loetud teadaande kohaselt oli tegu Põhja-Korea seni kõige võimsama ballistilise raketiga, mis lendas 950 kilomeetrit ning kerkis samas 4475 kilomeetri kõrgusele, vahendasid Reuters, Atlantic ja Yle.

Põhja-Korea president Kim Jong-un nimetas raketikatsetust laitmatuks ja läbimurdeks.

Kimi sõnul kandis katsetatud rakett lõhkepead, mis on võimeline taassisenema Maa atmosfääri. Seda väidet pole tõestatud ning eksperdid kahtlevad, kas riigil on selline tehnoloogia juba olemas.

Kuigi rakett lendas umbes 1000 kilomeetrit ja langes vette Jaapani majandusvööndis Jaapanit ennast ületamata, on Lääne asjatundjate sõnul erakordne just raketi lennukõrgus. 4500 kilomeetri kõrgusele jõudnud rakett võiks teoorias tõepoolest ka USA mandriosa ohustada.

"Sellisel ballistilisel raketil oleks täiesti piisavalt lennukaugust, et jõuda Washingtoni või mis tahes punkti USA mandriosas," nentis organisatsiooni Union of Concerned Scientists teadlane ja relvastuskontrolli ekspert David Wright.

Samas rõhutas Wright, et hetkel on siiski ebaselge, kas see rakett suudaks ka raske tuumalõhkepea nii kaugele kanda.

Ebatavalisele lennukõrgusele viitas varem ka USA kaitseminister James Mattis.

Väljaanne Atlantic aga kirjutab, et äsjase raketikatsetuse kõige üllatavamaks nüansiks polevat ei see, et see pärast suhteliselt pikka vaheaega toimus, selle lennukõrgus või et Pyongyang on jõudnud oma tuumarelvaprogrammiga nii kaugele, vaid see, kuivõrd retooriliselt vaoshoitult on Trumpi administratsioon seni kõige provokatiivsemale katsetusele reageerinud.

Kuna Põhja-Korea polnud juba 74 päeva ühtegi raketi- või tuumakatsetust teinud, oli rahvusvahelises meedias tekkinud juba teatav lootus, et ehk on pinged Korea poolsaarel mõnevõrra vähenenud.

Varem on USA president Donald Trump Pyongyangi suunas väga ähvardavaid avaldusi teinud ning nimetanud riigi liidrit Kim Jong-uni ka "Väikeseks Raketimeheks", kelle valesamm võib tuua kaasa "täielikult hävitava" vastulöögi USA poolt.

Seekord piirdus Trump avaldusega, et Põhja-Korea raketikatsetus on olukord, millega USA tegeleb, ja et katsetus ei muuda USA lähenemist Põhja-Korea küsimusse.

USA välisminister Rex Tillerson omakorda ütles, et Ühendriikide hinnangul on Põhja-Korea osas "praegu veel" endiselt olemas diplomaatiline lahendus.

Atlantic leiab, et (vähemalt senise) vaoshoitud reaktsiooni põhjuseks on Trumpi administratsiooni piisav veendumus, et nad teevad Põhja-Korea majanduslikult ja diplomaatilisel isoleerimisel piisavalt edusamme, et mitte lasta end ühel katsetusel - ükskõik kui rekordiline see ka poleks - senise strateegia juurest eksitada.

Põhja-Korea uudisteankur Ri Chun-hee edukast raketikatsetusest teatamas: 

USA presidendi avaldus:

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: