"Suud puhtaks": millist riiki soovivad Eesti noored? ({{commentsTotal}})

{{1511980200000 | amCalendar}}
Marcus Ehasoo ja Eva Lennuk ette kandmas eestimaa noorte manifest
Marcus Ehasoo ja Eva Lennuk ette kandmas eestimaa noorte manifest Autor/allikas: Erik Peinar/Riigikogu

Sel nädalal 100 aastat tagasi, määratleti Eesti iseseisvus. Nüüd tulid noored üle riigi kokku, et öelda välja ja panna kirja teemad, mis vaatavad meie riigi ja ühiskonna tulevikku. Mida soovib Eestimaa Noorte Manifest?

Teisipäeval esitasid EV100 noorte maapäeva delegaadid riigikogule enda manifesti, kus sõnastasid enda tulevikuvisiooni neljal teemal – haridus, ühiskondlik kaasamine, lõimumine ja keskkond. Saates “Suud puhtaks” arutati peaasjalikult hariduse ja kaasamisega seotud probleeme.

Kuigi Eesti õpilased on PISA testi tulemustes saavutanud viimastel aastatel kõrgeid kohti, ei leidnud stuudiosse kogunenud põhikooli- ja gümnaasiumi õpilased, et see näitaks haridussüsteemi reaalseid valukohti.

Tallinna Mustamäe gümnaasiumi õpilane Joosep Kään leidis, et oluline on väärtustada stressivaba õpikeskkonda. Tallinna Inglise kolledži õpilane ja manifesti üks ettekandjatest Marcus Ehasoo nentis, et PISA tulemused võivad jätta petliku mulje, kuna tulemused on olemas ning sellega on kõik probleemid lahendatud. Ehasoo kinnitas, et nii pealiskaudselt ei saa kitsaskohti hinnata.

Mis on õppimine?

Noorte hinnangul peab ainekava olema rohkem lõimitud ning toetama erinevate teadmiste omandamist. Praegusel hetkel on tunniplaanis liiga palju kontrolltöid, mis soodustavad tuupimist, kuid mitte mõtestatud faktide omandamist. Õpilaste seisukohaga nõustus Tallinna ülikooli haridusinstituudi teadur Grete Arro, kelle hinnangul ei teata Eestis mida tähendab õppimine.

“Kui me käime igal päeval kontrolltöid tegemas ja tuubime, siis tähendab, et nii õpilased kui õpetajad käivad koolis õppimist mängimas,” leidis Arro. Tema hinnangul on ainekava komponentide lõimimine hea meetod, kuid endiselt ei osata seda piisavalt planeeritult teha.

Inimlik või karm õpetaja?

Ühtlasi tõdesid noored, et õpetajate ja õpilaste vahele on otsekui müür ehitatud. Tartu Miina Härma gümnaasiumi õpilane Mary-Liis Mustonen ütles, et õpilased ei julge õpetajatele oma muresid kurta, sest inimlik side puudub. ”Õpilased ja õpetajad võiksid suhelda vabamalt ning rääkida ka näiteks päevakajalistest ja ühiskondlikest teemadel,” leidis Mustonen.

Tallinna Reaalkooli õpilane Rene Piik märkis, et karmikäeline õpetaja kasvatas temast ja ta klassikaaslastest inimese, mille üle ta on väga tänulik. “Tema tunnis ei tohtinud rääkida ja kes hiljaks jäi ei saanud klassi sisse,” kirjeldas Piik, kelle hinnangul oli selline distsipliin pani õpilased pingutama.

Ühiskonda kaasamine – kooli või õpilase väljakutse

Möödunud kohalike omavalitsuste valimistel anti hääleõigus ka 16- kuni 17-aastastele noortele, kuid väga vähesed kasutasid enda valimisõigust. Paljud “Suud puhtaks” stuudios olnud õpilased tunnistasid, et nad ei jäänud küll valimistest kõrvale, kuid koolis neile demokraatliku valiku langetamisest väga räägitud ei ole.

“Arvan, et meile ei õpetata koolis, mis on valimiste eesmärk. Noored arvavad, et mehed ja naised Toompeal teevad tähtsaid asju ja neid see ei puuduta,” nentis Joosep Kään. Tema arvates tuleks ühiskondlikust aktiivsusest rohkem koolis rääkida, sest see võib viia suurte asjade ja muudatusteni.

 Samas reformierakondlane Andrei Korobeinik märkis, et stressirohke õppimise kõrvalt võiksid noortel olla pealiskaudsed teadmised riigi toimimisest ja inimestest, kes sellega igapäevaselt tegelevad. “Kool ei saa anda kõiki eluks vajalikke teadmisi,” rõhutas ettevõtja ja poliitik.

Sellegipoolest tõdevad õpilased, et enne tänavusi valimisi suhtusid koolid paranoiliselt valimistesse, kuna kartsid, et teema on liialt poliitiline ning võib tuua probleeme. Kuigi mõnedes koolides siiski räägiti valimisprotseduuridest, siis erinevate poliitiliste jõudude maailmavaated jäid paljudele esmavalijatele endiselt segaseks.

Otseblogi:

 

Proloog:

Toimetaja: Allan Rajavee



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: