Triin Ulla: sidusam ja sõbralikum ühiskond on võimalik ({{commentsTotal}})

Triin Ulla.
Triin Ulla. Autor/allikas: SA Archimedes

Me oleme kapseldunud kogukondadesse, mille vundamendi moodustavad sagedamini keel, rahvus ja geograafia kui konkreetsed huvid ja see, mida me endast inimestena kujutame. Samas on normaalsed, rahvusest sõltumatud suhted inimeste vahel tõestatult võimalikud, eriti kui neid suhteid edendada varajasest noorusest peale, kirjutab lõimumisprogrammi Noortekohtumised juht Triin Ulla.

Vean juba 2015. aastast SA Archimedese noorteagentuuri lõimumisprogrammi Noortekohtumised. See ilma suurema avalikkuse tähelepanuta edenev programm, mis toob igal aastal kokku pea 1500 Eesti ja Vene kultuuritaustaga noort üle Eesti, on oma missiooniks seadnud luua parem kasvupinnas arusaamisele ja sallimisele ühiskonnas. Et tänased noored oleksid suunanäitajad ka erinevatest kultuuridest pärit täiskasvanutele, kelle teineteisemõistmise ja läbisaamise vahel laiutab teinekord sügav kuristik. 

Olles tihti ka vahetult ühe või teise niisuguse noortekohtumise juures, on mul olnud võimalus näha seda, et läbi ühiste eesmärkide nimel koos tegutsemise on võimalik luua ühtset väärtusruumi. Noored on vahetud, neil on hoolimata rahvuslikust taustast sarnased mured ja rõõmud, teemad, mis vajavad lahendusi. Erinevalt täiskasvanutest ei lasta ennast aga mõjutada sellest, kuidas nende avalikku ruumi püütakse mürgitada kahe riigi vaheliste poliitiliste mängude või majandussuhete rägastikuga.

See ei tähenda, et need teemad ei võiks laual olla, tekitada diskussioone või et need poleks olulised, kuid väiksed inimesed oskavad olla sellest suuremad ja suuremeelsemad. Neid kõiki ühendab soov siin või mõnes teises riigis elada ja hakkama saada, olla õnnelikud, olla mitte mõjutatud ajaloolisest taagast, mis nende vanemaid ja vanavanemaid jätkuvalt enda küüsis hoiab. 

Hiljaaegu sattusin kuskilt lugema, et Eesti on integratsiooni edulugu. Keskeltläbi võikski niimoodi arvata ning Noortekohtumiste pinnalt päris kindlasti. Oleme kolme aasta jooksul tõestanud, et sidusam ja sõbralikum ühiskond on hea tahtmise ja sobiliku formaadi korral täiesti võimalik. Normaalsed, rahvusest sõltumatud suhted inimeste vahel on võimalikud, eriti kui neid suhteid edendada varajasest noorusest peale.

Möödunud aasta lõpus korraldasime ka vastava uuringu programmis osalenute seas, et oma kõhutundele ka pisut toekamat empiirilist tõestust saada. Uuringutulemused kinnitasid, et Noortekohtumiste programm on soodustanud avatust, sallivust ja positiivseid kontakte noorte vahel, aga samuti tõstnud venekeelsete noorte riigikeeles suhtlemise julgust. Programmi mõjul on tugevalt paranenud just eesti noorte hoiakud kultuurilise mitmekesisuse suhtes ning Eesti elanikena aktsepteeritakse julgemalt ka eri päritolu inimesi.  

Eesti noorte empaatia kasvatamine on oluline. Seda nii kohalike noorte endi jaoks kui ka nende noorte jaoks, kelle Eesti juured pole loetletavad mitme põlvkonnaga, kuid keda me väga soovime näha oma tulevikku Eestiga sidumas.

Eesti riik pole nii rikas ega inimrohke, et saaks endale lubada sotsiaalselt tõrjutud inimesi – selle asemel tuleks mõelda, kuidas nad võiksid olla meie riigile väärt ressurss. Mida rohkem näeme ja kohtleme oma riigi teise kultuuritaustaga inimesi juba eos kui viiendat kolonni, seda keerulisemaks ja võimatumaks muutub ka lõimumine. See eeldab mõlemapoolset head tahet, eelarvamuste mahasurumist ja soodsat pinnast usalduslike suhete loomiseks. 

Paljudel Noortekohtumiste programmis osalenud noortel puudus varasemalt pea igasugune kontakt teist emakeelt kõnelevate noortega. See on selge märk sellest, et meie ühiskonnas on jätkuvalt barjäärid, mis pärsivad normaalset läbikäimist. Me oleme kapseldunud kogukondadesse, mille vundamendi moodustavad sagedamini keel, rahvus ja geograafia kui konkreetsed huvid ja see, mida me endast inimestena kujutame. Just sellepärast on vajalik ka niisuguste foorumite ja puutepunktide loomine – riigi senised pingutused pole aga piisavalt vilja kandnud.

Ehk on tänastel noortel võimalus seda kõike muuta. Vaadata julgelt tulevikku, kus hindamise aluseks poleks keel, rahvus, ajalugu või kultuur, vaid see, kes sa oled inimesena. Iga inimene on Eestile väärtus, kui ta ka siin elamist väärtustada oskab. •

11. ja 12. mail toimub Jõhvis esimest korda Noortekohtumiste programmis osalenute suurkohtumine.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: