"Suud puhtaks" | Ain Saarna: Kõlvarti edu ja PBK programmi vahel pole seost ({{commentsTotal}})

{{1515610380000 | amCalendar}}

Pervõi Baltiiski Kanal (PBK) on Eesti venekeelse auditooriumi seas vaieldamatu lemmik, kuid see Lätis tegutsev kanal edastab kallutatud uudiseid, mille narratiivi juhitakse otse Kremlist. Samas leiavad Tallinna linnavalitsuse kommunikatsioonieksperdid, et PBK on eelkõige lojaalse vaatajaskonnaga meelelahutuskanal, mille uudisteprogrammi mõju Eesti viimastele valimistele on pigem vandenõuteooria.

Detsembris käivitas kommunikatsiooniekspert Raul Rebase artikkel terava debati, kas Eesti julgeoleku seisukohalt on õige, et Tallinna linn ostab saateid Vene telekanali PBK eetrisse. Rebase probleemi püstituse tõsidust kinnitab ajakirjanik ja publitsist Oleg Samorodni, kes jälgis viimaste valimiskampaania ajal Tallinna linnavalitsuse tellitud kolme saadet.

Saate proloogis avaldasid oma mõtteid Raimond Kaljulaid ja Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Vaatluse põhiselt kogutud andmete põhjal ütleb Samorodni, et Keskerakond võitis eelmised kohaliku omavalitsuse valimised paljuski tänu PBK programmile. See aga tähendab, et Vene propagandat edastav telekanal suudab agiteerida suurt osa elanikkonnast ja seeläbi mõjutada nii kohalikke kui ka parlamendivalimisi.

Meelelahutus või propaganda

Seevastu Tallinna linnakantselei meediajuht Betina Beškina leiab, et PBK pole propaganda vaid hoopis meelelahutuskanal. Pealegi on Venemaad uudiseid kajastav Vremja ja sellele järgnevad Eesti uudised selgelt eraldatud. Lisaks toodetakse Eesti uudised kohapealses toimetuses, mis ei ole Beškina sõnul kuidagi seotud Pervõi kanali uudistetoimetusega.

Meediaekspert Ilmar Raag meenutab, et Vladimir Putin võimule tulekuga on kõik üleriiklikud uudisteprogrammid võetud range riikliku valve alla. Igal nädalal käivad uudistetoimetajad Kremlis saamas suuniseid, milliseid narratiive tuleks eesseisval nädalal kajastada. Seejuures märgib Raag, et propaganda puhul tuleb arvestada teatud duaalsusega.

Nimelt peavad meediakanalid tegutsema kasumlikult, mistõttu peab Lätis tegutsev PBK pühendama oma programmis palju aega populaarsele meelelahutusele. Samas tuletab Raag meelde, et sinna vahele on pikitud uudistesaated nagu Vremja, mis edastavad kontrollitud uudiseid.

Seejuures võib ka meelelahutus olla poliitilise värvinguga. Selle kohta toob näite Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Ivo Juurvee, kelle sõnul räägitakse USA seriaalides üsna tihti võimu korrumpeerumisest tumedates toonides, siis Vene seriaalides puudutatakse korruptsiooni temaatika üsna harva.

Tallinna Kesklinna linnaosavanem Valdimir Svet tuletab meelde, et ETV aastavahetuse programmi tõmbenumber “Ärapanija” on ka üsna poliitilise sisuga huumorisaade. Tema hinnangul kuuluvadki meelelahutus ja poliitika omavahel kokku. Sveti hinnangul on hoopis olulisem küsimus kui suur mõju PBK-l muukeelse auditooriumile on?

 

Tallinna linna avalike suhete direktor Ain Saarna sõnul püsib PBK mõju eelkõige meelelahutusel. Teisalt nii kõrge kvaliteediga meelelahutussaateid ETV+ toota ei suuda. Sestap pakub Saarna, et ETV+ võiks osta oma tüviprogrammina meelelahutuse Venemaalt sisse ning lisada hankeprogrammile ETV+ uudised. See tähendab sisuliselt PBK ärimudeli järgmist, kes hangib kaks kolmandikku programmist Venemaalt.

PBK aitab võimule?

Küsimusele, kas PBK-s töötavad sõltumatud ajakirjanikud ei soovi Tallinna avalike suhete juht Ain Saarna vastata, kuna tema sõnul pole ta piisavalt püsiv PBK vaataja. Samas tunnistab ta, et jälgib kõiki saateid, mida linnavalitsus on PBK-lt tellinud. Nende saadete osas pole Saarnal etteheiteid olnud. Tõenäoliselt pole linnaraha eest valminud programmile etteheiteid praegusel abilinnapeal Mihhail Kõlvartil, kes esines viimase valimispäeva eel PBK ekraanil 31 korral.

Lõpptulemusena kogus ta Lasnamäel üle 25 000 hääle. Ain Saarna sõnul pole aga siin mingit seost. Ta toonitab, et Tallinna linnavalitsuse viimases koosseisus oli Kõlvart ainus abilinnapea, kes venekeelt emakeelena kõneles. Saarna möönab, et ajakirjanikud on laisad ja seetõttu võetakse ette kõige ladusamat vene keelt kõnelev inimene.

Keskerakonnast praeguseks lahkunud Olga Ivanova kinnitab, et mõni toimetus valib välja oma lemmiku keda hakatakse sisuliselt püsikülalise ja -allikana kasutama. Selles seisnebki Ivanova sõnul Kõlvarti suure edu saladus, mis senimaani oli olnud Edgar Savisaare trump.

Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees vabaerakondlane Andres Herkeli sõnul ei saa siin süüdistada PBK-d. Samuti ei saa arutada selle üle, kas see kanal tuleks sulgeda või mitte. Seevastu saab otsustada, kas Tallinna linnavalitsus peab kulutama administratiiv raha propaganda kanalisse sisu ostmisega või mitte. Herkel rõhutab, et valimisagitatsiooni perioodil linnavalitsuse rahade eest eetriaja sisuline ostmine on olnud keskerakondliku linnavalitsuse poolt kuritegelik.

Põhja-Tallinna linnaosavanem Raimond Kaljulaid teatab saate viimastel hetkedel, et otsus programmi ostmiseks PBK-lt on tehtud ning praegune Tallinna linnavolikogu opositsioon ei saa midagi selle vastu teha. Ta soovitas oponentidel nelja aasta pärast toimuvatel kohalikel valimistel rohkem pingutada, sest edu korral saavad nemad otsustada kellelt pealinn meediateenuseid tellib.

Saate otseblogi ja #suudpuhtaks märgisega tähistatud säutsud:

 

Toimetaja: Anette Parksepp



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: