Rootsi kinnisvaraturu kukkumine mõjutaks ka Eestit
Pikka aega väga kiiresti kerkinud Rootsi kinnisvaraturul on ilmnenud esimesed märgid trendi pöördumisest ja kui Rootsi kinnisvaraturul toimuks kukkumine, mõjutaks see tõenäoliselt ka Eestit. SEB Rootsi üksuse vanemökonomist Daniel Bergwall toonitas aga, et juttudel Rootsi mulli lõhkemisest ei ole alust.
Rootsi kinnisvaraturu jahtumise spekulatsioonideks on alust andnud eelkõige elukondliku kinnisvara kiire hinnakasv, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Rootsi oli üks vähestest riikidest, kus 2008.-2009. aasta finantskriis ei toonud kaasa kinnisvarahindade langust. Alates augustist ongi märgata hindade väikest langust.
SEB Rootsi peaökonomist Daniel Bergwall ennustab, et lähikuud määravad ära edasise trendi.
"Meie ootame väikest langust, 5-10 protsenti järgmise poole aasta jooksul. Sel on mõningane negatiivne mõju Rootsi majandusele, see vähendab mõnevõrra ehitustegevust, kuid me ei näe selles päästikut, mis päästaks valla majanduslanguse. Meie nägemuses toimib Rootsi majandus lähema kahe aasta jooksul ikka üsna hästi," rääkis Bergwall.
Mustema stsenaariumi kohaselt oleks langus 15-20 protsenti. Suurem langus Rootsis mõjutaks ka Eestit.
"Balti riigid on Rootsi ehitusbuumist kasu lõiganud alltöövõtjatena ja materjalide tarnijatena Rootsi ehitussektorile. Muidugi tõsisem langus mõjutaks seega ka Balti riike. Meil on läbipõimunud pangandus, nii et kui mõju tabab Rootsi panku,
mõjutab see ka Balti panku," kinnitas Bergwall.
"Mis ohud sealt võiksid Eestisse kanduda, on minu arvates kaks. Üks on see, et me oleme väga tihedalt seotud Rootsi pangandussektoriga. Sealt võivad tulla mingid uued nõuded ja käsud, mis võivad muuta ka pankade käitumist Baltikumis. Teine on see, et kui mingid suured muutused toimuvad, siis Rootsi investorid tõmbuvad tagasi," selgitas kinnisvarabüroo Uus maa partner Mika Sucksdorf.
Eesti Pank nimetab Eesti finantsstabiilsust ohustavate väheste tegurite seas esimesena just Põhjamaade kinnisvaraturu riske.
Keskpanga ökonomisti Mari Tamme sõnul võib nende realiseerumisel kannatada pankade võime laene anda ja väheneda nõudlus Eesti ekspordi järele.
Toimetaja: Merili Nael