Fund Ehitus ostis Kopli liinide maa-ala 1,9 miljoni euroga ning plaanis arendusse investeerida 55-65 miljonit eurot.

2015. aasta novembris rääkis arendaja ERRile, et 10-12 aastaga peaks piirkonda tulema enamikus kahe-kolmekordsed kortermajad, üks lasteaed ja ka väiksed ärid.

Esimesena pidanuks majad kerkima hakkama Sepa tänava ümbrusse, toona Tallinna linnavalitsuse avaldatud kaardil on selle ajaraamiks märgitud 2016-2018.

Lagunenud hooneid hakati Kopli liinidel lammutama tänavu jaanuaris, praeguseks ei ole piirkonnas aga juba mõnd aega mingit liikumist näha olnud.

Fund Ehituse tegevjuht Eiki Rump vastas ERRi küsimusele, millises järgus uusehitiste rajamine praegu on ning kas ta oskab kinnitada või ümber lükata piirkonnas sagedamini liikujate tähelepanekut, et mingit ehitustegevust seal ei toimu, napisõnaliselt.

"Hetkel meil midagi uut ja huvitavat teatada pole. Kui tekib midagi, mis võiks meediale huvi pakkuda, anname kindlasti teada," lausus ta.

Palve peale siiski ka konkreetsetele küsimustele vastata ütles Rump, et siin see asja iva ongi.

"Pole midagi põnevat vastata," tõdes Fund Ehituse esindaja.

Arendaja kodulehel on Kopli arenduse 1. etapp küll välja toodud, kuid valmimisaja lahtris on vaid teadmatust tähistav kriipsuke ja rohkem infot liinidel plaanitava kohta sealt ei leia.

Linn arendajale tähtaegu ei seadnud

Tallinna linnavalitsus ei näe siiski muretsemiseks põhjust. Linnavaraameti õigusosakonna juhataja Tiit Mäger ütles, et linn võõrandas Kopli liinid ala turvalisus ja elukeskkonna arengu tagamiseks ning praeguseks ongi piirkond juba märgatavalt turvalisemaks muutunud. Samuti toimub Mägra sõnul arendustegevus.

"Suuremahuline arendus nõuab esmalt põhjalikku projekteerimist kabinetivaikuses, millele järgneb looduses vaadeldav intensiivne ehitustegevus. Arendaja sõnul on esimese ehitusetapi projektid valmis ning kooskõlastamisel vastavalt menetlusreeglitele," kinnitas ta.

Linnavaraameti esindaja sõnul on see arendus elujõuline, kui on tagatud paindlikkus äriplaani realiseerimiseks, mistõttu ei ole lepingulises suhtes ette nähtud ehitustähtaegasid.

Tähtaega ei ole seatud ka ehituse alustamiseks - arendajal on kohustus hoonestada Kopli liinide ala vastavalt lõplikus pakkumises esitatud visioonile, mis ei sisalda tähtaegu.

"Samas arendaja äriplaanist tulenev arendusperiood on ca 12 aastat alates 2016. aastast," lisas Mäger.

Tema sõnul tuleb Kopli liinide puhul arvestada, et tegemist on ambitsioonika projektiga, mis hõlmab umbes 17 hektari suurust maa-ala ning nõuab suuremahulisi investeeringuid ja paindlikkust.

Ehituse viibimisel arendajat sanktsioonid ei ähvarda

Mäger selgitas, et linna eesmärk oli leida Kopli liinide maa-alale arendaja, kes ehitab välja sealse elamuala koos vajaliku taristuga, kuid ajaline perspektiiv on olnud probleemiks nii projekti turustamisel kui ka realiseerimisel.

"Projekti olulisemaks riskiks on arendustähataja pikkus, see tähendab pikaajalise prognoosi realiseerimise riski, mis sisaldab sisend- ja väljundhindade prognoosi, nõudluse ja pakkumise prognoosi, makromajanduslikke riske, demograafilisi riske ja nii edasi," loetles Mäger.

Ta lisas, et kuna projekti risk ajalises mõõtmes ja projekti pikkusest tulenev tegevus- ja finantsprognooside täituvuse täpsus võivad olla selle ellu viimisel arvestava mõjuga, oli linna eesmärk mitte piirata arendaja tegevust ehitustähtaegadega.

Juhul kui ehituse algus peaks viibima, ei ähvarda arendajat ka mingid sanktsioonid. Mäger rõhutas, et linn ei sekku arendusprotsessi muul viisil kui tehes koostööd seaduses ette nähtud menetluste kaudu.