"Toetus läks sadama arengu toetuseks, mis aitab kaasa piirkonna arengule ja ettevõtlusele. Eraisik riigieelarvest toetust ei saanud ja huvide konflikti ei esinenud," ütles Keskerakonda kuuluv Simson Vabaerakonna saadiku Andres Ammase arupärimisele vastates.

Minister lisas, et eraldis läheb Mõntu sadama süvendamiseks ning korrastamiseks, mis aitab kaasa saare turismi arendamisele. "Ükski eraisik toetust ei saa ja poliitilist korruptsiooni selles küsimuses ei ilmne."

Mõntu Sadam OÜ-le on riigieelarvest majandusministeeriumi realt sadama süvendamiseks ette nähtud 400 000 eurot.

Mõntu sadam on Simsoni sõnul Saaremaale väga oluline sadam, millel on potentsiaali elavdada tulevikus turismi ja kaubavedu. Samuti elavdab sadam kohalikku elu ja tõstab piirkonna üldist atraktiivsust.

"Aastatel 2005−2008 Mõntu-Ventspilsi sadamate vahel tegutsenud laevaliin näitas positiivset mõju Saaremaa turismisektorile. Mõntu sadama süvendamine ja korrastamine on eelduseks, et Saaremaa vald saaks pidada läbirääkimisi Ventspilsi linnaga liini taaskäivitamiseks. Rahvusvaheline laevaliin on kirjas ka valla ühinemislepingus," seisab Simsoni vastuses.

Minister märkis, et Mõntu sadama arendamist reisisadamaks, mis suudaks käidelda kuni kuue meetrise süvisega reisilaevu, oleks ebamõistlik vahendeid taotleda nt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS), kuna tegu on üksikjuhtumiga ja teisi sadamaid praegu ei ole, mis sellist arendamist vajaksid.

"Kuna Mõntu sadama näol on tegemist erijuhtumiga, siis parim lahendus piirkondliku regionaalja majandusarengu sihtotstarbeliseks toetamiseks leiti riigieelarvest. Sarnaselt praegusele olukorrale on Mõntu sadama tarbeks vahendeid eraldatud ka 2005. aasta riigieelarve lisaeelarvest," ütles Kadri Simason.

Ta lausus, et riigieelarves mõnele üksikobjektile toetuse ettenägemine ei ole samuti tavapäratu. Näiteks 2018. aasta eelarvest toetatakse üksikobjektina lisaks ka Arvo Pärdi keskust ning 2017. aasta riigieelarves oli otsetoetus Lilleküla staadionile.