"Foorum": järgmiseks sügiseks on Brexiti leppe saavutamine keeruline ({{commentsTotal}})

Suurbritannia ja Euroopa Liidu kokkuleppele jõudmine 2018. aasta oktoobriks on keeruline, leidsid "Foorumis" osalenud Euroopa Parlamendi Eesti saadikud.

Tunne Kelami sõnul ei usu ta, et lähiajal suudavad Suurbritannia ja Euroopa Liit jõuda mingile konstruktiivsele kokkuleppele. Ta tõi välja, et praegusest hetkest jääb kokkuleppe saavutamiseks umbes 15 kuud ja pärast seda toimuks n-ö karm Brexit.

"Praegu tahetakse kolm põhiasja paika panna: kodanike õigused, lahkumishüvitis ja Põhja-Iiri probleem. Viimase taha on praegu see asi takerdunud. Aga ma ei näe, et oleks väga häid eeldusi hakata sisulisi läbirääkimisi pidama enne jõule," sõnas Kelam.

Ivari Padari sõnul on teoreetiline võimalus, et Brexiti saab veel ümber pöörata. "Kindlasti ei saa öelda 100-protsendiliselt, et seda ei ole võimalik ümber pöörata. Eeldatavasti on mingid protsessid, mille järel britid võtaksid ette ja teeksid uue referendumi. Teoreetiline võimalus on, aga valitsus peab selleks kukkuma," rääkis ta.

Padar lisas, et kui peamiselt käib praegu jutt kolmest punktist, milles on vaja kokkuleppele jõuda, siis hilisem kaubavahetuse teema saab olema väga keeruline.

Urmas Paet ütles, et paljud Suurbritannias näevad, et May positsioon nõrgeneb iga päevaga ning on võimalus kutsuda järgmise aasta esimeses pooles esile uued valimised, mille tulemusel ei pruugi enam May partei võita.

"Siis on juba teoreetiliselt võimalikud uued arengud, et on uus referendum, et meil on nüüd teada konkreetsed tingimused ja selle pealt saab teha uue otsuse.," märkis Paet.

Tema sõnul on Euroopa Liidu esindajate hinnang selline, et hiljemalt tuleva aasta oktoobriks peaks Brexiti leping olemas olema.

"Kui seda selleks ajaks pole, siis võetakse suund tugevale Brexitile, mis omakorda Suurbritannias endas käivitab uusi protsesse, näiteks olulised ettevõtted asuvad kriisiplaanidele /.../. Kui ikkagi sügiseks pole kokkulepet, siis käivituvad hoopis uued asjad, mis on seotud suurte riskidega Suurbritannia jaoks," selgitas ta.

Paet lisas, et kuigi üldiselt on näiteks rahalises pooles kokku lepitud, siis ka selles osas on lahtisi küsimusi ning lõpuks võib ka muudes valdkondades protsess väikestesse asjadesse takerduda.

Paeti hinnangul võib olla õigem teha referendum Suurbritannias uuesti, kui on laual täpsed tingimused ja britid saavad otsustada, kas nad neil tingimustel soovivad protsesi jätkata.

Yana Toom sõnas, et läbirääkimiste protsessis on oht uppuda üksikasjadesse, mida on väga palju.

"Pigem ma usun, et läheb nii nagu räägib Urmas, et see asi pole tehtav 2018 oktoobriks. Ja kui tulevad uued valimised, siis me oleme seda näinud ka siin juba kolme aastaga, et kui tuleb uus valitsusjuht, kes ütleb, et kokkulepped, mis saavutati enne mind, ei loe, alustame otsast peale," rääkis Toom.

Indrek Tarandi sõnul peaks Suurbritannia liidrid aru saama, et Euroopa Liidu läbirääkimised on peegeldus liitumisläbirääkimistest ehk need on suhteliselt ühepoolsed, kus EL esitab nõudmisi.

Kaja Kallas rääkis saates, et nüüd, kui lahkumisarves on enam-vähem kokku lepitud, siis järgmine oluline teema on Euroopa Liidu kodanike õigused Suurbritannias ja vastupidi.

"Tegelikult see, mida näeme Suurbritannias toimuvat Euroopa Liidu kodanikega kui nad veel on Euroopa Liidus, siis see on väga hirmutav. Inimesi saadetakse välja, 5000 inimest, kes on Euroopa Liidu kodanikud, on juba välja saadetud Suurbritanniast. Öeldakse, et tuleb registreerimise süsteem ja kõik see läheb lihtsaks, aga mingit tõendust sellest pole. Pigem vastupidi, et asjad lähevad päris hulluks," rääkis Kallas.

Toimetaja: Merili Nael



"Suud puhtaks" OTSE: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: