Kreeka, Itaalia, Küpros ja Iisrael asuvad Vahemerre gaasijuhet rajama ({{commentsTotal}})

Vasakult: Küprose energiaminister Georgios Lakkotrypis, Kreeka energiaminister Giorgos Stathakis, Iisraeli energiaminister Yuval Steinitz ja Itaalia suursaadik Küprosel Andrea Cavallari 5. detsembril lepet allkirjastamas.
Vasakult: Küprose energiaminister Georgios Lakkotrypis, Kreeka energiaminister Giorgos Stathakis, Iisraeli energiaminister Yuval Steinitz ja Itaalia suursaadik Küprosel Andrea Cavallari 5. detsembril lepet allkirjastamas. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Küprose, Kreeka, Iisraeli energiaministrid ja Itaalia suursaadik Küprosel allkirjastasid teisipäeval ühiste kavatsuste memorandumi, mis puudutab uue gaasijuhtme rajamist. Nimetatud projekt on analüütikute hinnangul järjekordseks sammuks, mille abul Euroopa Liit vähendab sõltuvust Venemaalt tarnitavast maagaasist.

Gaasijuhe EastMed peaks plaanide kohaselt tarnima Küprose ja Iisraeli vahel meres asuvast maardlast kuni 16 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas Kreekasse ja Itaaliasse. Gaasitoru peaks plaanide kohaselt saama valmis 2025. aastaks, kirjutab EUobserver.

Kuigi EastMed kataks vaid viis protsenti EL-i aastasest gaasitarbimisest, oleks tegu siiski olulise sammuga Venemaalt pärit gaasi osakaalu vähendamisel. Samuti sillutab see teed edasistele projektidele, kuidas Lähis-Idast maagaasi Vahemere kaudu Euroopasse tarnida.

Gaasijuhet hakkab ehitama IGI Poseidon, mille on loonud ühiselt Itaalia Edison ja Kreeka Depa. EastMed saab olema 1900 kilomeetrit pikk ja seega oleks tegu seni pikima merealuse gaasijuhtmega. Ehitustööd peaksid plaanide kohaselt maksma rohkem kui neli miljardit eurot, kusjuures kaks miljardit eurot tuleks Euroopa Komisjonilt, kes peab projekti energiajulgeolekut edendavaks sammuks.

Võrdluseks - Venemaalt Saksamaale plaanitavat teist Nord Streami juhet on Euroopa Komisjon seevastu teravalt kritiseerinud ning selle kontrolli alla saamiseks on tehtud ka mitmeid kaudseid samme.

Toimetaja: Laur Viirand



"Suud puhtaks" OTSE: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: