Seadusemuudatus annab valitsusele õiguse keelduda just välispoliitikat või julgeolekut silmas pidades, varem oli seaduslikult võimalus keelduda vaid keskkonnaalastele aspektidele viidates, vahendas Reuters.

Taani valitsus tunnistas juba käesoleva aasta aprillis, et näeb gaasitrassis Nord Stream 2 julgeolekuohtu ja tahab muuta seadust nii, et sellistest projektidest saaks keelduda ka välis- ja julgeolekupoliitilistel põhjendustel.

Eksperdid leidsid tookord, taanlaste samm võib tuua muutusi kogu projekti arengus.

Nord Stream 2 gaasitrass, mis peaks valmima 2019. aasta lõpuks, kulgeks Läänemeres Nord Stream 1 kõrval. Toru algaks Venemaalt ja lõppeks Saksamaal.

Eesti majandusvööndit toru ei läbiks, küll aga Soome, Rootsi ja Taani oma.

Samas üritab Euroopa Komisjon praegu üha rohkem saavutada kontrolli projekti üle, mis on Brüsseli hinnangul vastuolus EL-i energiapoliitikaga ehk ei aita kaasa EL-i energiasõltumatusele ja tarnijate mitmekesistamisele.

Euroopa Komisjon esitas novembri alguses muudatusettepaneku gaasidirektiivi asjus, et muuhulgas kavandatav Nord Stream 2 gaasitoru EL-i seadustega kooskõlla viia.

Vormiliselt ei olegi tegu ainult Nord Streami teemaga, vaid reeglite kehtestamisega kõikidele kolmandatest riikidest pärit gaasitorudele.

Komisjon ei püüa hetkel sammuga Nord Stream 2 projekti takistada, kuid oma negatiivset hoiakut ei varjata. Brüsseli hinnangul pole niivõrd võimsa teise gaasitoru ehitamiseks Läänemere alt Venemaalt Saksamaale vajadust, sest gaasitarneid on tõhustatud juba Poola ja Leedu vahel ning Soome ja Eesti vahele rajatava Balticconnectori abil. Samuti on olemas plaanid, kuidas juhtida maagaas Norras Taani kaudu Poola ja kuidas hoida töökorras ka gaasitorusid, mis kulgevad Venemaalt läbi Ukraina Euroopasse.