Tallinnal ei ole veel plaani koostatud, millised koolid muutuvad reformi käigus üksnes põhikoolideks, millised pelgalt gümnaasiumiteks ning millised jäävad senisele kujule ehk koos põhikooliosaga gümnaasiumiteks.

"Täna pole me ühtki konkreetset plaani arutanud ega ka kinnitanud. Erinevatel perioodidel nelja-viie aasta jooksul on olnud erinevaid jutte ja uuringuid, aga täna ühtki plaani paigas pole," rõhutab Talinna haridusameti juht Andres Pajula.

Pajula sõnul näeb kava ette Harjumaale kuue riigigümnaasiumi rajamist, ent mitu neist Tallinna asutatakse, on veel ebaselge.

Linnal on haridusministeeriumiga sõlmitud küll koostöökokkulepe, millega linn on volitatud riigigümnaasiumite asutamise nimel tööle asuma, ent seni veel selles suunas tegutsema asutud ei ole.

Pajula tõdeb, et ta igal juhul pooldab riigigümnaasiumite rajamist ka pealinna, sest see tekitab koolide vahel enam konkurentsi ning annab enam võimalusi noortele, kes ootavad gümnaasiumiastmelt muidki kallakuid kui vaid reaal- või humanitaar-. Näitena toob Pajula kaunid kunstid jm nn pehmed alad, kus valikuid on praegu vähe või puuduvad üldse.

Mis aga saab eliitkoolidest? Kas need tükeldatakse eraldi gümnaasiumiteks?

"Ma ei poolda mingil juhul tugeva hariduse lõhkumist," ütleb ta. Pajula ei taha neid koole eliitkoolideks ristida, vaid ütleb tihedat konkurentsisõela nautivate kesklinnakoolide kohta tugevad täistsüklikoolid.

Tallinna haridusameti juht ütleb, et pooldab mitmekesist koolivõrku, kus oleks oma koht nii põhikoolidel, gümnaasiumitel kui ka tugevatel täistsüklikoolidel.

"Lapsevanemad hääletavad jalgadega," on ta kindel ja toob näiteks, et nõrgemad koolid on lastepuuduses loomuldasa kas tegevuse lõpetanud, nagu Merekalda või Valdeku kool; teiste koolidega ühinenud, nagu Sikupilli keskkool, või siis sisemiselt oma tegevuse ümber korraldanud ja uue nime all ümber sündinud, nagu endine Liivalaia keskkool nüüdse Südalinna koolina.

Eraldi progümnaasiume ei poolda

Vaid Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) direktori Hendrik Aguri välja käidud ideest luua täiendavalt progümnaasiume (7.-9. klass) Pajula ei vaimustu, sest see tooks kaasa uusi bürokraatlikke probleeme.

"Põhiharidus on meil kohustuslik, pärast seda arvatakse õpilane automaatselt koolist välja. Kuuenda klassi lõpetanutel peab siis olema kindlus, kus koolis nad 7. klassist jätkavad, seega tekib mõnel koolil kohustus need õpilased jätkusuutlikult üle võtta," põhjendab Pajula, miks 6. klassi pealt pole hea kooli lõpetada.

Ta ei pea seda eeskätt lapse seisukohast heaks mõtteks.

"Kui ootame lapsi 7. klassi kandideerima, siis sisuliselt see ei päde, sest meie kohustus on garanteerida õpilastele põhiharidus ja me peame näitama, kus nad saavad pärast 6. klassi jätakata."

Kui Agur leiab, et nn torukoolid ehk täistsüklikoolid ei võimalda koolidel leida fookust, millele keskenduda, sest korraga on vaja tegelda nii põhikooli kui gümnaasiumi arendamisega, tuues GAG-i positiivseks näiteks, kus tükeldamine on hästi õnnestunud, siis nimetab Pajula GAG-i samasuguseks täistsüklikooliks: see, et õppeasutus tegutseb erinevates koolimajades, ei ole ka Tallinna kontekstis unikaalne ega tee sellist kooli vähem täistsüklikooliks.

Kui kümmekond aastat tagasi GAG-i eelmine direktor kooli üksnes gümnaasiumiks soovis reformida, tekitas see teravat vastasseisu. Pajula leiab, et selline reaktsioon on isegi hea - sunnib hariduses enne üheksa korda mõõtma, et mitte uisapäisa lõigata.

"Võib-olla ongi õige, et ei ole lihtne, siis on kaalutumad otsused," ütleb Pajula.

"Eesti haridussüsteem on väga tugev, kellelgi pole õigust seda lõhkuda. Kõige tähtsam on säilitada seda, mis on meie tugevused," ütleb haridusameti juht, loetledes nendena Eesti õpilaste tugevust rahvusvahelistel olümpiaadidel, PISA testidel, innovatsioonis ja koolivõrgu ning õpetajate üldist head taset.

VHK: oluline on lapsekeskne lähenemine

Vanalinna Haridusgümnaasiumi direktriss Kersti Nigesen pole otseselt ei ühe ega teise süsteemi poolt ega vastu. Tema sõnul on oluline, kuidas seda tehakse.

Nigeseni sõnul on kahjuks muutunud tavaliseks, et gümnaasiumieas lapse pere on enamasti kas lahutatud või töötavad vanemad mujal, mis on soodsaks pinnaseks depressiooni tekkele.

"Kui on viis paralleeli, muutub laps impersionaalseks. Tulemuseks on, et kolmandik gümnaasiumis käivaid lapsi on depressiooniga või masenduses. Nii on üks pool, kes tormab eduga edasi, aga teine pool on masenduses," viitab Nigesen probleemile. "Personaalne side lastega peab säilima."

Seetõttu tuleks gümnaasiumiastet reformides jälgida, et laste vajadused märgatud oleksid ja nad suureks paisuvasse süsteemi, mida viis paralleeli kahtlemata on, ära ei kaoks.