Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Emakeele eksami funktsionaalse lugemise osas enam õigekirja ei hinnata

Foto: Postimees/Scanpix

Järgmise aasta kevadest viiakse eesti keele riigieksamisse muudatus, mille kohaselt ei kontrollita enam eksami funktsionaalse lugemise osas õigekirja. Haridusministeeriumi algatatud muudatus teeb muret Eesti Emakeeleõpetajate Seltsile, sest vaba õigekirja kasutus ühes emakeele eksami osas saadab nende hinnangul õpilastele vale signaali.

Eesti keele riigieksam koosneb kahest osast - funktsionaalsest kirjutamisest, mis tähendab 400-sõnalist arutlevat kirjandit, ja funktsionaalsest lugemisest. Lugemisosas loeb õpilane tekste ning lahendab nende põhjal analüüsi- ja arutlemisoskust nõudvaid ülesandeid. Just eksami selle osa vastuseid kirjutades ei pea õpilased tulevast aastast enam õigekirjareegleid järgima, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui praegu on lugemisoskuse hindamisel natukene arvesse võetud kirjutamise korrektsust, siis nüüd muudetakse seda hindamist selliselt, et lugemisoskuse mõõtmisel me tõesti hindame ainult lugemist ja sellest loetust aru saamist," selgitas haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo.

Hollo sõnul juhtisid keeleteadlased sellele juba mõnda aega tagasi tähelepanu, et lugemisoskuse hindamisel peakski lähtuma ainult sellest oskusest.

Ehk kas vastus loetakse korrektseks ka siis, kui ei ole kasutatud näiteks punkte või suuri tähti?

"Kui hindame seda, kuidas sa loetust aru saad, siis me hindamegi seda, kuidas sa sellest aru saad, mitte seda, kuidas sa kirja paned, sest kirja panemine on kahtlemata väga oluline, kirjavahemärgid, suured algustähed, see ei kao kuhugi, grammatika on väga oluline ja kirjutamisosas jääb see alles alati ja igavesti," rõhutas Hollo.

Emakeeleõpetajate Selts on muudatuse pärast mures, sest see saadab õpilastele vale signaali ja devalveerib eesti keele eksamit üldiselt.

"Me tegelikult kardame, et nagu alati ei peaks emakeeles kirjutama õigesti, sest õppekava näeb ka ette, et kõik aineõpetajad kontrollivad emakeele õigsust ja kui me nüüd ütleme, et me ei pea seda isegi eksamil tegema, siis ma kardan, et me jääme hätta," rääkis seltsi juhatuse esimees Kaja Sarapuu.

Sarapuu lisas, et kõnekeele lubamine vastustes võib hindamise hoopis keerulisemaks muuta. "Kui lause moodustamine ei ole enam oluline, vaid oluline on see, kuidas hindaja loeb välja vastuse, siis võib olla, et need vastused võivad olla seinast seina, ja ma kardan küll, et tuleb vaidlusi, milline vastus on õige ja milline vale."

Tuleva aasta kevade eesti keele riigieksamis on vastav muudatus sisse viidud.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: