Lukas: aukartus ilusa keele ja õigekirja vastu peab alles jääma ({{commentsTotal}})

{{1513067880000 | amCalendar}}

Emakeele riigieksamisse sisse viidav muudatus, kus funktsionaalse lugemisoskuse osas ei hinnata enam õigekirja, ei tohi anda signaali, et õigekirjutamine ja ilus eesti keel ei ole enam tähtsad, ütles muuseumijuht ja endine haridusminister Tõnis Lukas.

Lukas ütles ERR-ile, et õigekiri kokkulepitud standardis on väga oluline, sest see on mingigi kokkulepe.

"Kokku leppida suulise teksti formuleerimises ehk ilusa eesti keele kõnelemises on palju raskem kui ilusa eesti keele kirjutamises. See teine nõuab rohkem enesedistsipliini ja n-ö tekitab rohkem aukartust traditsioonilise väljendusviisi suhtes. Seda aukartust keele ja traditsioonide suhtes peaks järgmistele põlvkondadele edasi andma," arutles ta.

Iseasi on Lukase sõnul see, kuidas panna inimesed arutlema nii, et tuleks tõesti välja, kas nad said tekstist aru, ilma et nad oleks krambis. "Et ei tekiks küsimust, kas nad üldse seda julgevad väljendada, et äkki nad kirjutavad midagi valesti."

Lukas rõhutas, et pedagoogika ongi tasakaalu kunst, ühtepidi nõudlikkuse ja teistpidi inimeste motiveerimise vahel ennast avama, et selguks nii reeglitest kinnipidamine kui ka arutlusvõime.

"Praegusel juhul on pandud rõhk sellele, et inimesed saaksid avada oma arusaamist tekstist, et neil ei oleks õigekirja ahelaid. Ma ei pea seda sajaprotsendiliselt õigeks, aga kuna ma selle valdkonna metoodikas ei taha professionaalidele ette kirjutada, on raske mul seisukohta öelda. Minule isiklikult meeldiks, kui inimesed lisaks rääkimisele ka kirjutaksid ilusat eesti keelt," rääkis ta.

Lukas ei soovinud eksamikoostajaid kohe hukka mõista, saades aru, mis on nende eesmärk. "Mina ei lahendaks seda nii. Mina hindaks õigekirja nii funktsionaalse lugemise kirjalikus osas kui ka kirjandi osas."

Lukas tõdes, et see on omamoodi metoodiline mustkunst, kuidas panna õpilased sajaprotsendiliselt ennast avama. Ja just selles valdkonnas, mida hindaja tahab näha.

"See on teatud määral selline metoodiline imede aed. Minu jaoks on oluline, et õigekirja positsioon sellest ei väheneks, sest õigekiri on üks selliseid ankruid, mis meie keelekasutust ja keelekasutuse enesedistsipliini koos hoiab. Me ei tohi kindlasti anda kasvavale põlvkonnale signaali, et õigekirjutamine ja ilus eesti keel ei ole enam tähtsad," lisas ta.

Õpetajate jaoks tuli otsus halva üllatusena

Paljud koolijuhid ja õpetajad said haridusministeeriumi plaanist teada alles esmaspäeval "Aktuaalse kaamera" vahendusel.

Emakeeleõpetajatele tuli uudis muudatusest pigem halva üllatusena, sest nendega ei olnud sel teemal konsulteeritud.

"Meie oma koolis oleme väga nördinud sellest muudatusest juba sellepärast, et me oleme õpetanud õpilasi juba mitu aastat korrektselt kirjutama, korrektselt tsiteerima, refereerima ja nüüd selgub, et ainuke asi, mida nad peavad oskama, on natuke teksti mõista ja kogu õigekiri sisuliselt enam oluline ei ole," selgitas Miina Härma gümnaasiumi eesti keele õpetaja Jana Kübar.

"Millise signaali me anname sellisel juhul näiteks gümnaasiumilõpetajate tulemustest kõrgkooli inimestele, sest tuleb välja, et nad ei peagi oskama ei tsiteerida, ei refereerida, nad ei pea üldse korrektselt enam lauset moodustama. /.../ Tundub, et meid pandi lihtsalt selle fakti ette. Isegi ei tea, kes selle otsuse taga on," lisas ta.

Otsuse võttis vastu SA Innove juures tegutsev eksamit ettevalmistav komisjon. Nüüd kavatseb haridusministeerium komisjonile teha ettepaneku hindamisjuhend Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga ikkagi läbi arutada.

Muudatusest kuulis esmaspäeval esimest korda ka Emakeele Seltsi juhatuse abiesimees Jüri Valge, kelle eestvedamisel viis aastat tagasi eksam kaheosaliseks tehti.

Kuigi selts ei ole asja veel arutanud, on Valgel eksami kohta mitmeid mõtteid.

"Põhimõtteliselt on ju raske heaks kiita vigadega teksti, aga probleem tekib siis, kui need vead ületavad selle piiri, kui hindaja aru saab, kas mõistmisülesande puhul on ikka mõistetud või ei ole mõistetud," rääkis Valge.

"Kui midagi muuta, siis võiks kaaluda ka niisugust võimalust, et on üks tekst ja hästi palju küsimusi selle kohta, vastaja täidab kastikesi ja siis sinna ei ole võimalik õigekirjavigu teha," lisas ta.

Valge märkis, et eksam puudutab kõiki gümnaasiumilõpetajaid ja on tähtis, et selle arendamist kaalutakse rahulikult teadlaste, õpetajate ja ametnike koostöös, mitte suure kisa ja käraga.

Järgmise aasta kevadest viiakse eesti keele riigieksamisse muudatus, mille kohaselt ei kontrollita enam eksami funktsionaalse lugemise osas õigekirja.

Eesti keele riigieksam koosneb kahest osast - funktsionaalsest kirjutamisest, mis tähendab 400-sõnalist arutlevat kirjandit, ja funktsionaalsest lugemisest. Lugemisosas loeb õpilane tekste ning lahendab nende põhjal analüüsi- ja arutlemisoskust nõudvaid ülesandeid. Just eksami selle osa vastuseid kirjutades ei pea õpilased tulevast aastast enam õigekirjareegleid järgima.

"Kui praegu on lugemisoskuse hindamisel natukene arvesse võetud kirjutamise korrektsust, siis nüüd muudetakse seda hindamist selliselt, et lugemisoskuse mõõtmisel me tõesti hindame ainult lugemist ja sellest loetust aru saamist," selgitas haridusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo "Aktuaalsele kaamerale".

 

Toimetaja: Priit Luts, Ege Tamm, Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: