Ministeerium: arutame keeleeksami hindamise uuesti läbi ({{commentsTotal}})

{{1513087980000 | amCalendar}}

Haridusministeerium teatas teisipäeval, et kaalub eesti keele uue riigieksami hindamismudeli ülevaatamist ja arutelu Emakeeleõpetajate Seltsiga.

"Kuna eksamitöö ja hindamisjuhendi valmistab ette ja otsustab SA Innove juures tegutsev eksamit ettevalmistav komisjon, on meie parim võimalus praegu teha komisjonile ettepanek eesti keele riigieksami hindamisjuhend Eesti Emakeeleõpetajate Seltsiga läbi arutada ja oma otsused selle osas üle vaadata. Palume SA Innovel korraldada komisjoni kokku kutsumine ja juhtida teema arutelu,” ütles ministeeriumi asekantsler Mart Laidmets.

"Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus selgitas Laidmets, et keeleteadlased on juba pikemat aega rääkinud, et praegusel kujul lugemise ja kirjutamise hindamist ei tasuks teha, vaid seda võiks rohkem eristada.

Ettepaneku teinud komisjonis on Laidmetsa sõnul enamuses tegevõpetajad. Ta mõistis emakeeleõpetajate muret, et nendeni jõudis võimalik muudatus alles esmaspäeval "Aktuaalse kaamera" vahendusel. "Mõistetav on see, et see polegi kuskile õpetajateni jõudnud, sest seda ei ole ka sellisel kujul veel kuskil mujal heaks kiidetud," sõnas asekantsler.

Laidmets tõdes, et üles kerkinud debatt näitab, et õpetajate hulgas ei ole üksmeelt selles osas, kuidas täpselt lugemise osa eksamil hinnata.

"Õige on ju ka see, mida on öelnud osad eksperdid, et võib-olla peaks siis hoopis teismoodi kui lihtsalt teksti kirjutamisele lähenema, et saada aru, kas õpilane on seda teksti mõistnud ja sellest aru saanud ja see pole nii oluline, kuidas ta seda seal kirja paneb," lisas ta.

Laidmets kinnitas, et eesmärk on siiski see, et kõik õpilased korrektselt kirjutaksid, kuid eksamil olevate ülesannete eesmärk on erinev.

 

Laidmets, kes on ise SA Innove nõukogu esimees, ütles, et ka temale oli esialgu komisjoni ettepanek ehmatav.

"See plaan tuli ju ka meile eile. Eks ta esimese hooga oli üsna ehmatav just sellisel kujul teada saada, et riik ei pea enam oluliseks korrektset õigekirja, mis ei ole ju ühtegipidi selle muudatuse eesmärk, vaid see on lihtsalt riigieksami sooritamine," rääkis ta.

"Loomulikult oleme pikki vestlusi täna pidanud ja eelkõige on tähtis, et komisjon saaks rahulikult teha sellise kaalutletud ettepaneku, et ei kaoks emakeele ilu ja korrektne kirjaviis, aga samal ajal saaks ka ikkagi testitud need asjad, mis testimist vajavad, nii nagu neid testima peab," lisas asekantsler.

Ta ütles, et mingil määral on tuleval kevadel emakeele riigieksam kindlasti muutunud, kuid millisel kujul, seda arutavad osapooled edasi.

Avalikkuses on tekitanud küsimusi 2018. aasta eesti keele riigieksamit ettevalmistava komisjoni otsus muuta hindamisjuhendit. Muudatus sai alguse keeleekspertide ettepanekust hinnata lugemisülesannete vastuseid nii, et õigekirjavigade eest punkte maha ei arvata. Selle eesmärgiks oli muuta lugemisosa hindamine läbipaistvamaks, märkis ministeerium pressiteates.

Eesti keele riigieksam koosneb kahest osast - funktsionaalsest kirjutamisest, mis tähendab 400-sõnalist arutlevat kirjandit, ja funktsionaalsest lugemisest. Lugemisosas loeb õpilane tekste ning lahendab nende põhjal analüüsi- ja arutlemisoskust nõudvaid ülesandeid. Just eksami selle osa vastuseid kirjutades ei pea õpilased tulevast aastast enam õigekirjareegleid järgima, vahendas esmaspäeval "Aktuaalne kaamera".

"Kui praegu on lugemisoskuse hindamisel natukene arvesse võetud kirjutamise korrektsust, siis nüüd muudetakse seda hindamist selliselt, et lugemisoskuse mõõtmisel me tõesti hindame ainult lugemist ja sellest loetust aru saamist," selgitas haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo.

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets selgitab olukorda pikemalt ka täna õhtul "Aktuaalse kaamera" otsestuudios kell 21.

Toimetaja: Indrek Kuus, Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: