Pevkuri sõnul plaanib Reformierakond esmalt tuleb konsulteerida Vabaerakonna ja EKRE-ga ning küsida ka Keskerakonna koalitsioonipartnerite IRL-i ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna arvamust.

"Algselt tundus, et pole põhjust umbusalduseks. Et on vaja hoida lahus inimese töö ja pereelu. Aga nüüd tundub, et põhjusi on küll ja veel," ütles Pevkur.

Reformierakonna esimehe sõnul on laiemalt küsimus ministri usaldusväärsuses, mis sai tugeva hoobi nn sigade afääriga, aga on mõjutatud ka kaudselt ühistranspordi ja muude Simsoni valitsemisalasse jäävate teemadega.

"Peaminister küll ütles, et Kadri Simson ei osalenud koalitsioonikõnelustel vastava peatüki juures, aga siis selgus, et ikka osales. Ja et Teet Soormi ettevõtted on saanud maksimumabi."

Millal Reformierakond Simsoni umbusaldamise algatab, ei osanud Pevkur veel täpselt öelda. Tema sõnul tahab Reformierakond kutsuda ka majandus- ja taristuministri enda fraktsiooni aru andma ning sama soovivat ka teised opositsioonierakonnad.

Umbusaldusavalduse algatamiseks on riigikogus vaja vähemalt 21, avalduse läbiminekuks ehk ministri umbusaldamiseks aga vähemalt 51 häält. Opositsioonilisel Reformierakonnal on parlamendis 30, samuti opositsiooni kuuluval Vabaerakonnal kaheksa ja EKRE-l seitse kohta.

Simson: Postimees levitab valeväiteid

Simson kirjutas sotsiaalmeedias, et soovib klaarida ära mõned ebakorrektsed, kui mitte öelda valefaktid ja -väited, mida Postimees on levitanud.

"Esiteks: ajaleht ei ole midagi paljastanud, nagu oleksin kellelegi seakasvatustoetusi „kätte mänginud“. Lihtsalt infoks – olin juures pea kõigil kohtumistel koalitsiooniläbirääkimistel, mis tahes teemadel, ja seega võiks „paljastada“, et mängisin kätte ka kõik teised koalitsiooni lubadused," teatas minister.

Ta lisas, et põllumajandusblokis polnud tema ka pealäbirääkija. Sellel teemal oli Keskerakonna poolt eestvedajaks Siret Kotka-Repinski.

"Keskerakond kaitses läbirääkimistel oma pikaaegseid seisukohti, taotledes põllumeestele suuremaid riigipoolseid toetuseid, sealhulgas üleminekutoetuste taastamist, kriisiabi väljamaksmist maksimaalses lubatud määras ning seakatku tagajärjel tugevalt kannatanud seakasvatajate toetamist. Sektor vajas toetust!" rõhutas Simson.

Tema sõnul osales läbirääkimistel alati ka vastava valdkonna eksperte ning palju ettepanekuid esitati kirjalikult. Põllumajanduse küsimustes oli läbirääkimistel kaalukas roll Põllumeeste Keskliidu, Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja 2016. aasta novembri keskel tehtud ühispöördumisel loodavale valitsusliidule – nende nõudmiseks oli üleminekutoetuste täies mahus maksmine, kriisiabi piimakarja- ja seakasvatussektorile kiirelt ja täies mahus ning tõuaretuse toetamine.

"Teiseks: minu elukaaslane ei ole sentigi toetust saanud. Mitte sentigi. Postimees on korduvalt üritanud seesugust väidet levitada, väites koguni, et Teet Soorm oli suurim kasusaaja kogu toetuste jagamisel. Tegemist on valega. Teet Soormil puuduvad ettevõtted, mis oleks toetusi saanud," lausus majandusminister.

Ta möönis, et Soormi isa vähemusosalusega ettevõte taotles toetust, aga kaugeltki mitte maksimummahus, nagu mõned väljaanded väidavad.

"Mingisugust maksimaalmahus toetuse maksmist, mis sõltuvat emiste vanusest, samuti ei eksisteerinud. Seda on kinnitanud toetuse väljamaksja, kelleks oli Eesti Tõusigade Aretusühistu. Postimees väidab täna, et riik maksis sigade aretusega seotud ettevõtetele toetust, tegelikkuses eraldas valitsus selleks vahendid, kuid toetuste suurused ja konkreetsed ettevõtted, kes toetuseid said, tulid läbi aretusühistu," lausus Simson.

Kolmandaks juhtis ta tähelepanu sellele, et OÜ Linnamäe Peekon, mis pole tema elukaaslase ettevõte, soovis enda esindaja sõnul aretusühistuga liituda juba maikuus, mil nad farmi soomlaste Atrialt ostsid. Siis ei olnud juttu ühestki toetusest, koalitsiooni vahetumisest ja läbirääkimistest.

"Farmi esindajate sõnul läks maist novembrini kulunud aeg, mil ettevõte liitus jõudluskontrolli ja aretusühistuga, vajalike asjatoimetuste elluviimiseks. Valitsusläbirääkimistel ei olnud kohe kindlasti detailselt juttu sellest, kuidas toetusi makstakse ning kas toetuse saamiseks peab ettevõte kuuluma jõudluskontrolli või aretusühistusse," selgitas Simson.

"Seega polnud Linnamäe Peekonil ka toetuste saamise ootuses mingisugust põhjust ootamatult nende instantsidega liituda. Seesuguse toetuste jagamise korra otsustas hiljem maaeluminister enda määrusega," lisas ta.

Simsoni sõnul leiab ta endiselt, et seakasvatajate toetamine raskel ajal oli õige otsus. Alternatiiv oleks importliha ja meie ühe põhilise põllumajandusharu hääbumine.

"Postimees on viimase nädala aja jooksul avaldanud korduvalt valefaktidega lugusid ning ei ole valedele tähelepanu juhtimise korral avaldanud ühtegi vabandust. Postimehe valeväidetele on korduvalt tähelepanu juhitud. Postimehel on aeg oma viga tunnistada, sest nende valeväidete pinnalt teevad opositsioonipoliitikud juba edasisi otsuseid," nentis Simson.