Geeniandmetest tehtud personaalsed geenikaardid annavad doonorile aimu tema tervisest. Näiteks kui ilmneb, et risk haigestuda diabeeti on kõrge, saab inimene haigust ennetavalt muuta oma elustiili. Inimese geenikaardist on abi ka arstidele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti Geenivaramu vanemteadur Lili Milani ütles, et kui praegu tahab arst näiteks kolesterooli langetamiseks ravi leida, siis tal on valida päris mitme ravimi vahel, millel on erinevad toimeained ja millega tulevad kaasa erinevad ravimite kombinatsioonid. "Aga kui tal on geenikaart ees, et inimesel on suur oht ravimi kõrvaltoimeteks, selle just mingi konkreetse ravimi suhtes, siis ta saabki veidi täpsemalt valida õiget ravi õigele inimesele," ütles Milani.

Geenikaardist on lisaks doonorile endale kasu ka kogu ühiskonnale, sest haiguste ennetamine on pikas plaanis odavam. Seepärast planeeritigi riigieelarvesse just sotsiaalministeeriumi eestvedamisel geenikaartide koostamiseks ühekordne viie miljoni euro suurune summa. Geenivaramu direktori Andres Metspalu sõnul on geneetika üks põhiline ennetusviis. Ta unistab, et viie aasta pärast võiks Eestis olla pool miljonit geenidoonorit.

"Kui meil õnnestub äkki veel järgmiste aastate jooksul suurendada seda biopanka siis saavad kõik sellest uuest meditsiini suunast, mis on personaalne meditsiin, mis kasutab inimesi individuaalseid eripärasid, sealhulgas geneetilisi, mis on kaasa sündinud, mida me muuta ei saa, ära selleks, et varakult haigusi diagnoosida ja võtta midagi ette. Sest praegu me ikkagi kustutame tuld, aga mujal elus me kasutame ju suitsuandureid ja vinguandureid, aga tervishoius me väga vähe teeme ennetustööd," rääkis Metspalu.

Projekti teevad üheskoos sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut ja Tartu Ülikooli Geenivaramu. Viimase lihvi saab tuleval aastal käivituv projekt aasta lõpuks.