Riigieelarvest eraldatakse viis miljonit kuni 100 000 geenikaardi loomiseks ({{commentsTotal}})

Foto: C. Bickel/Science

Tuleva aasta riigieelarvest eraldatakse viis miljonit eurot kuni 100 000 geenidoonori geenikaardi koostamiseks. Geenikaardi põhjal saab öelda, kui suur risk on inimesel näiteks diabeeti haigestuda või milline ravim talle kõige paremini sobib. Tõenäoliselt hakkab geenikaarte koostama Tartu Ülikooli Geenivaramu, kus on juba praegu hoiul üle 50 000 Eesti inimese geeniproovi.

Geeniandmetest tehtud personaalsed geenikaardid annavad doonorile aimu tema tervisest. Näiteks kui ilmneb, et risk haigestuda diabeeti on kõrge, saab inimene haigust ennetavalt muuta oma elustiili. Inimese geenikaardist on abi ka arstidele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti Geenivaramu vanemteadur Lili Milani ütles, et kui praegu tahab arst näiteks kolesterooli langetamiseks ravi leida, siis tal on valida päris mitme ravimi vahel, millel on erinevad toimeained ja millega tulevad kaasa erinevad ravimite kombinatsioonid. "Aga kui tal on geenikaart ees, et inimesel on suur oht ravimi kõrvaltoimeteks, selle just mingi konkreetse ravimi suhtes, siis ta saabki veidi täpsemalt valida õiget ravi õigele inimesele," ütles Milani.

Geenikaardist on lisaks doonorile endale kasu ka kogu ühiskonnale, sest haiguste ennetamine on pikas plaanis odavam. Seepärast planeeritigi riigieelarvesse just sotsiaalministeeriumi eestvedamisel geenikaartide koostamiseks ühekordne viie miljoni euro suurune summa. Geenivaramu direktori Andres Metspalu sõnul on geneetika üks põhiline ennetusviis. Ta unistab, et viie aasta pärast võiks Eestis olla pool miljonit geenidoonorit.

"Kui meil õnnestub äkki veel järgmiste aastate jooksul suurendada seda biopanka siis saavad kõik sellest uuest meditsiini suunast, mis on personaalne meditsiin, mis kasutab inimesi individuaalseid eripärasid, sealhulgas geneetilisi, mis on kaasa sündinud, mida me muuta ei saa, ära selleks, et varakult haigusi diagnoosida ja võtta midagi ette. Sest praegu me ikkagi kustutame tuld, aga mujal elus me kasutame ju suitsuandureid ja vinguandureid, aga tervishoius me väga vähe teeme ennetustööd," rääkis Metspalu.

Projekti teevad üheskoos sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut ja Tartu Ülikooli Geenivaramu. Viimase lihvi saab tuleval aastal käivituv projekt aasta lõpuks.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: