Eesti geenivaramu andmekogumise osakonna juhataja Helene Alavere sõnul on kõige suurem tung tõesti praegu möödas ja vere loovutamiseks ei pea enam järjekorras seisma, kirjutas Postimees.

Siiski kinnitab ta, et oma nõusoleku projektis osalemiseks on praeguseks andnud ligi pool kavandatud uute geenidoonorite üldarvust ehk üle 45 000 eestimaalase.

Nõusolekust paraku ei piisa ning selleks, et Eesti geeniteadust arendada, tuleb geenidoonoril anda ka vereproov. Probleem on aga selles, et igas Eesti nurgas vereproove ei koguta ning väiksematest alevikest on keeruline väljapakutud vereloovutuskeskustesse jõuda.

Geeniproovi saab loovutada suuremates haiglates ja tervisekeskustes ning SYNLABi laborites üle Eesti, täpse ja pidevalt täieneva nimekirja verevõtukohtadest koos lahtiolekuaegadega leiab geenidoonorite veebilehelt.

Geeniproovi andmiseks ei pea enamasti eelnevalt registreeruma, tuleb lihtsalt verevõtukoha avamise ajal kohale minna. Kogu protseduur võtab aega mõned minutid.

Oluline on, et geenidoonor on eelnevalt allkirjastanud nõusolekuvormi. Geenidoonoriks võivad saada Eesti elanikud alates 18. eluaastast, kes ei ole varem liitunud geenivaramuga ja kellel on Eesti isikukood.