IT-spetsialistid soovitavad kõigil paroolid ära vahetada ({{commentsTotal}})

Kõik internetikasutajad peaksid hoolimata sellest, kas nende konto parool on lahti muugitud või mitte, selle kindlasti ära vahetama. IT-turvariski ei tasu alahinnata, hoitavad spetsialistid, sest identiteedivargus võib toimuda üsna lihtsalt.

Kui kodus ukselukku iga paari aasta tagant ei vaheta, siis internetis kasutavaid paroole peaks umbes sellise sagedusega muutma. Reedel avalikuks tulnud leke on arvatust tõsisem, sest rändama pole läinud pelgalt salasõnad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ei läinud rändama paroolid, läksid rändama nende kohtade nimed, kuhu nende paroolidega sisse saab, ehk läksid rändama ka kasutajanimed ja osadel juhtudel ka paroolivihjed, et kui sa parooli ära unustad, siis see sait annab vihje ja aitab sul meelde tuletada," rääkis ERR-i IT arendusdirektor Jaanus Lillenberg.

Tehnoloogiaportaali Geenius peatoimetaja Hans Lõugas ütleb, et paraku on paroolindusse vastuolu sisse kodeeritud - parool peab olema piisavalt keeruline, ent samas inimesele meeldejääv.

"Viimased turvauurijate soovitused - tehke selline parool, mis koosneb mitmest sõnast - neli kuni viis sõna, pange kasvõi tühik vahele. Siit tuleb loogiline järeldus, et ma teen mõne lause, siis on juba salalause. Samas see ei tohiks olla loogiline lause, näiteks midagi sellist, mida minu kohta võidakse ära arvata. Mida absurdsem lause ja erinevad sõnad, seda parem on," selgitas Lõugas.

Tallinna Polütehnikumi veebiarenduse õpetaja Sander Klausen tõi näite, et võtta lause "Kevadest" "kui Arno isaga koolimajja jõudis" ja sinna kirjutada järgmiselt: Ku1 Arn0 isaga kool1majja jõUdis.

Kes parooli vahetades kahtleb, kas uus parool on piisavalt turvaline, võib seda kontrollida spetsiaalselt selleks loodud lehekülgedel, näiteks howsecureismypassword.net.

Sealt saab vastuse, kui kaua ühe või teise salasõna lahtimuukimiseks aega kulub.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: