"Tänapäeva lumehelbekeste põlvkond lihtsalt ei ole harjunud sellega, et inimesed võivad ennast väljendada natuke reljeefsemalt," rääkis Gräzin "Vikerhommikus".

Gräzin tõdes, et poliitilises debatis on praegu julgemat kõnekasutust ning see on vastureaktsioon eelmisele presidendile Toomas Hendrik Ilvesele, kes uinutas Eesti rahvast sellega, et tagus talle pähe poliitilise korrektsuse, terved teemad ja väljendid, millest ei tohtinud ja Kadriorg ei lubanud rääkida.

"Pagulaste teema, rasside teema, siis Euroopa Liidu kriitika. Need olid sellised asjad, EKRE sildistamine. Palju Ilvesel jäi puudu, et ta oleks EKRE-t peaaegu fašistideks nimetanud? Selline ilveslik, matslik, nätsutav, alatine närimiskummi venitav sotsialistlik poliitkorrektsus. See on Eesti kultuurile mõjunud äärmiselt negatiivselt. Soovime Ilvesele Stanfordi häid jõule ja et ta siiapoole enam poliitikat rikkuma ei pääseks," ütles Gräzin.

Gräzini sõnul on praegune reljeefsem sõnavõtt vastureaktsioon sellele.
"Kui juba riigikogu puldis irvitatakse selle poliitkorrektsuse ja ümbernurga ütlemise üle, siis see tähendab, et südames on inimestel hing täis läinud," nentis ta.

Tema sõnul on väga suur osa ka selles, et suurem osa debattidest ei toimu üldse riigikogus või saalides, vaid twitteris, kus mahuline formaat paneb väga selged piirid.

"Eesti poliitilisel kultuuril pole häda mitte midagi. Lihtsalt eestlane on viimased 10-15 aastat maganud poliitilises unes ja harjunud selle pooleuropiidse, poolkantseleilise, igavate, keskmiste ametnike soigumistega poliitilistel teemadel," leidis Gräzin.

"Ja nüüd, kui poliitikud on hakanud ütlema nii nagu nad mõtlevad, siis minu arust on see samm edasi," märkis Gräzin.