Paavst Franciscuse uue aasta rahusõnum keskendus pagulaskriisile ({{commentsTotal}})

Paavst Franciscus.
Paavst Franciscus. Autor/allikas: Max Rossi/Reuters/Scanpix

Paavst Franciscus avaldas ülemaailmse rahupalvepäeva puhul oma läkituse, milles palus toetada kõiki, kes põgenevad sõja või nälja eest.

Paavst ütles enda pöördumises, et kõik inimesed kuuluvad ühte perekonda – nii pagulased kui ka neid vastu võtvad kohalikud kogukonnad. Seega on kõigil ka ühesugune õigus nautida maa pakutavaid hüvesid. Samuti kutsus kirikupea ÜRO-d tegema põgenikekriisi leevendavaid kokkuleppeid, et korraldada reeglipärast rännet Euroopas, edastas Rooma-Katoliku Kirik Eestis.

"Nende hulgas, keda alati oma mõtteis ja palveis hoian, on 250 miljonit pagulast kõikjal maailmas. Neist 22,5 miljonit on põgenikud. Minu austatud eelkäija, Paavst Benedictus XVI kõneles neist kui meestest, naistest ja lastest, noortest ja vanadest, kes otsivad kohta, kus elada rahus," seisab pöördumises. "Selleks et seda rahu leida, on nad valmis riskima oma eluga teekonnal, mis on enamasti pikk ja katsumusterohke, nad on valmis taluma raskusi ja kannatusi ning kohtavad seinu ja müüre, mis neid eesmärgist lahutavad."

"Me teame, et ainult teiste kannatustele oma südame avamisest ei piisa. Enne kui meie vennad ja õed saavad taas elada rahus oma turvalises kodus, tuleb teha veel palju enam. Teiste vastuvõtmiseks on vaja reaalset pühendumist, abi ja hea tahte võrgustikku, abivalmis ja kaastundlikku tähelepanu, arvukalt probleeme kätkevate uute keerukate olukordade vastutustundlikku käsitlemist, rääkimata ressurssidest, mis on alati piiratud," märkis paavst ja lisas, et valitsusjuhid peaksid arukalt rakendama praktilisi meetmeid, et vastu võtta, toetada, kaitsta ja lõimida neid uue ühiskonna liikmeiks.

Uus sajand ei ole paavst Franciscuse sõnul tänaseni veel oma lõputute sõdade, konfliktide, genotsiidide ja etniliste puhastuste ahelas mingit muutust toonud – sõjalised konfliktid ja teised organiseeritud vägivalla vormid põhjustavad jätkuvalt inimeste rännet – olgu see siis riikidesisene või piirideülene.

Siiski rändavad inimesed ka paavsti sõnul ka teistel põhjustel – peamiselt seetõttu, et nad ihaldavad paremat elu ja püüavad tumeda tuleviku lootuse selja taha jätta. Asutakse teele, et ühineda perega, et kasutada võimalust leida tööd või saada haridust – need, kel sellised võimalused puuduvad, ei ela ju samuti rahu tingimustes, selgitas paavst.

"Nagu ma märkisin entsüklikas "Laudato Si", on kohutavalt kasvanud nende pagulaste arv, kes põgenevad elukeskkonna hävimisega seotud vaesuse eest. Enamik inimesi rändab traditsioonilisi võimalusi kasutades. Meeleheitele viiduna kasutakse aga ka teistsuguseid teid, juhul kui päritoluriigid ei paku turvalisust või üldse rändamisvõimalust, ning legaalsed viisid puuduvad, on ebaotstarbekad või liiga aeglased," meenutas paavst. "Paljudes sihtriikides on pagulastes nähtava võimaliku ohuga riiklikule julgeolekule ning nende vastuvõtmisega kaasnevate suurte kuludega seoses vallandunud hukkamõist."

Sellega aga alandatakse paavst Franciscuse sõnul inimväärikust, ja need, kes õhutavad hirmu pagulaste ees, selmet rahu üles ehitada, külvavad vägivalda, rassilist diskrimineerimist ja ksenofoobiat, mis on murettekitav kõigi jaoks, kellele üksikisiku turvalisus korda läheb.

Kõik rahvusvaheliselt avalikkusele kättesaadavad märgid näitavad paavst Franciscuse hinnangul, et ülemaailmne ränne jätkub ka tulevikus. Mõned peavad seda ohuks. Paavst ise aga palub selle teemaga tegeleda kindlameelselt ja näha selles võimalust rahu tugevdamiseks.

"Kui pöörame sellise pilgu pagulaste ja põgenike poole, näeme, et nad ei tule tühjade kätega," ütles paavst enda läkituses. "Neil on julgus, oskused, energia ja püüdlused, aga ka kultuuripärand, ning sel moel rikastavad nad neid vastuvõtvategi rahvaste elu. Me näeme pidevalt maailmas paljude inimeste, perede ja kogukondade nutikust, visadust ja ohvrimeelsust, kui nad avavad oma uksed ja südamed pagulastele ja põgenikele, isegi kui vahendeid napib. Süüviv pilk peaks võimaldama mõistmisele jõuda ka neil, kes vastutavad ühiskondliku heaolu eest ning panema neid poliitilisel tasandil tegutsema pagulaste vastuvõtmist soosivalt ühisest heaolust õige arusaama piires, pidades silmas kõigi inimkonna pereliikmete vajadusi ja heaolu."

Asju sel moel nähes võib paavsti sõnul juba märgata rahuseemnete idanemist ning pagulaste kohalolu suhtes sageli erimeelsed ja lõhestatud linnad saavad nõnda otsekui rahu töötubadeks.

Varjupaigaotsijatele, põgenikele ja inimkaubanduse ohvritele rahu pakkumiseks on paavsti kinnitusel vaja strateegiat, mis koosneb neljast tegevusest: vastuvõtmine, kaitsmine, toetamine ja lõimimine.

Vastuvõtmiseks on vaja laiendada riikidesse sisenemise legaalsete võimaluste hulka ning mitte tõugata pagulasi ja koduta jäänuid riikidesse, kus nad on silmitsi tagakiusamise ja vägivallaga. Selleks on vaja leida tasakaal riikliku julgeoleku ning peamiste inimõiguste tagamise vahel.

Kaitsmine seisneb kohustuses märgata ja kaitsta nende väärikuse puutumatust, kes põgenevad tõelise ohu eest sooviga leida varjupaika ja turvalisust, ning nende ekspluateerimise takistamises. Paavst on seisukohal, et eriti suur võimalus sattuda ohtlikesse olukordadesse, väärkohtlemise ja isegi orjastamise ohvriks, on naistel ja lastel.

Toetamine kätkeb endas pagulastele ja põgenikele igakülgse eneseteostuse võimaldamist. Paljude selliste võimaluste hulgas rõhutas paavst eriti laste ja noorte erineva taseme hariduse omandamise võimalust. See mitte ainult ei võimalda neil arendada ja kasutada oma potentsiaali, vaid ka õpetab neid teistega suhtlema ning hindama tõrjumise ja vastasseisu asemel dialoogi.

Lõimimine tähendab, et pagulastel ja põgenikel lastakse täiel määral osaleda vastuvõtva ühiskonna elus kahepoolse rikastamise ja viljaka koostöö vaimus, mis teenib kohaliku kogukonna inimeste tervikliku arengu huve.

"Minu siiras lootus on, et 2018. aasta jooksul suudetaks ÜRO-s koostada ja heaks kiita kaks ülemaailmset kokkulepet, millest üks käsitleks turvalist, korraldatud ja reeglipärast rännet ning teine pagulastemaatikat. Seesugused ülemaailmsed kokkulepped raamistavad poliitilisi strateegiaid ja praktilisi meetmeid ning peavad olema kantud kaastundest, ettenägelikkusest ja julgusest kasutamaks iga võimalust edendada rahuprotsessi. Vaid nii suudab rahvusvahelises poliitikas vajalik realistlik lähenemine alistada küünilisuse ja üleilmselt maad võtva ükskõiksuse," märkis paavst Franciscus. "Dialoog ja koordineeritud tegutsemine on rahvusvahelise kogukonna puhul hädavajalik ja kohustuslik. Ka vähem jõukad riigid saaksid vastu võtta enamal arvul ja paremaid võimalusi pakkudes, kui rahvusvaheline koostöö neile vajaliku rahastuse tagaks."

Rooma paavst Franciscus andis maailmale enda läkituse rahupalvepäeval, mida peetakse roomakatoliku kirikus alati 1. jaanuaril. Tänavu peetakse ülemaailmset rahupalvepäeva juba 51. korda.

Toimetaja: Marek Kuul

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: