Riik taandab end Tallinna Sadam omanikuna teiste aktsionäridega samasse inforuumi ehk riigil ei saa võrreldes teiste aktsionäridega olla eelisõigust ettevõtja mitteavalikule teabele, sealhulgas nõukogu materjalidele ja pikaajalistele finantsprognoosidele. Samuti kaob õigus küsida mistahes avalikkusele mittekättesaadavat infot.

Muudatused võimaldavad saavutada riigi osalusega äriühingu aktsia õiglase väärtuse nii riigile kui ka erainvestoritele, kuna riik on sunnitud käituma tavapärase investorina ehk erainvestori printsiipidest ning neile kättesaadava info alusel.

Eelnõu seletuskirja koostanud rahandusministeerium märgib, et kui riik käituks vastupidiselt ehk ennustamatult ning ettevõtja ja aktsionäride huve mittearvestavalt, kajastuks see paratamatult ka aktsia hinnas ning investorid ei oleks valmis nende eest maksma sama hinda, mida sama majandusliku
tulemuslikkusega tegutseva erasektori enamusosalusega äriühingu puhul.

Riigi käitumine tavapärase investorina ja noteeritud ettevõtete lisandumine parandab ministeeriumi hinnangul börsi likviidsust, mis lõpptulemusena võib omada positiivset mõju ka teiste börsil noteeritud ettevõtete aktsiate väärtusele.

Teine oluline muutus on riigi informeeritustaseme muutus, sest senini on riigile operatiivselt kättesaadav praktiliselt kogu info ettevõtja tegevuse kohta. Börsireeglite järgi tegutsemise korral peab aga riik suutma ettevõtja tegevust hinnata ainult avalikult kõigile kättesaadava info alusel ning ettevõtja sisemist infot ja ärisaladusi riik enam oma valdusse ei saa.

Selles olukorras peab riik olema aktiivne omanik ning regulaarselt ise koguma infot ettevõtja tegevuskeskkonna ja –väljavaadete kohta või kasutama selleks erasektori analüütikute abi.

Seadusemuudatuse kohaselt ei saa valitsus küsida börsile viidud ettevõtte mitme aasta strateegiat ja finantsplaane ega otsustada valitsuse tasandil iga-aastase dividendimakse üle. Viimasel kolmel aastal on riik börsile viidavast Tallinna Sadamast võtnud kokku 114 miljoni eest dividende, millele lisandus tulumaks. Dividende saaks riik ka Sadama börsil olles, kuid siis peab neid maksma ka teistele aktsionäridele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Neljapäeval peaministri ülesannetes valitsuse istungit juhatanud Urmas Reinsalu sõnul tuleb seadus vastu võtta enne Tallinna Sadamast kolmandiku börsile viimist.

"Kui see vähemusosalus on võõrandatud, siis riigil enamusaktsionärina ei ole mingit lisaõigust siseinformatsioonile võrreldes teiste aktsionäridega," ütles Reinsalu.

Eelnõu peab seadusena heaks kiitma riigikogu. Seaduse jõustumise tähtajaks on planeeritud 1. aprill.

Olulist vastuseisu seaduse läbiminekule pole oodata ka opositsiooni poolelt.

"Kõik, mis erastamisele hoogu annab, on parempoolsest vaatest kindlasti hea. Ka see, kui riik enda käitumist börsile minevates ettevõtetes ettearvatavamaks muudab. Seda see seadus teeb ja sellisena on mõistlik, eks detailide üle saab alati vaielda," kommenteeris riigikogu majanduskomisjoni liige, reformierakondlane Kristen Michal.

Riigil on detsembri seisuga osalus 29 jätkuvalt tegutsevas äriühingus, millest valitsuskoalitsiooni aluspõhimõtete kokkulepitust tulenevalt on kavas riigi osalust aktsiate väärtpaberiturul noteerimise teel vähendada aktsiaseltsis Tallinna Sadam.

Lisaks on kokku lepitud riigi sajaprotsendilise osalusega Eesti Energia tütarühingu AS Enefit Green vähemusosaluse võõrandamine väärtpaberiturul.