Lõhmuse peamiseks akadeemiliseks ja ka ühiskondlikuks tegevuseks on aastaid olnud looduse ökoloogilise terviku kaitsmine. Tiitliga käib kaasas Ivo Lille klaasskulptuur.

Lõhmus nentis, et rääkides loodusest, räägime ka ühiskonnast. "Inimese mõju on loodusele niivõrd suur. Kui kunagi oli inimene loodusest eraldi, siis tänapäeval on iga mets kellegi otsus. Keegi on otsustanud seda kas alles jätta, majandada või maha raiuda," sõnas ta.

Aasta inimese auhind anti tänavu välja 21. korda. Postimehe peatoimetaja Lauri Hussari sõnul võimaldab see 1997. aastal alguse saanud traditsioon esile tõsta neid, kelle tegevusel on märkimisväärne mõju ühiskonnale ja inimestele. "Meie eesmärgiks on tunnustada väljapaistvaid inimesi, kelle teod lähevad ajalukku," ütles ta.

2016. aastal pälvis Postimehe aasta inimese tiitli Eesti Rahva Muuseumi juht Tõnis Lukas, aasta varem aga filmide "Mandariinid" ja "Vehkleja" produtsent Ivo Felt. 2014. aastal kuulutas leht aasta inimeseks 26. üldlaulupeo kunstilise juhi Hirvo Surva.

Tiitli on pälvinud ka tudengisatelliidi EstCube-1 projektijuhi Mart Noorma, meremuuseumi direktor Urmas Dresen, saastekvoodiga kauplejad Anne Sulling ja Hannu Lamp, kopsuarst Tanel Laisaar, kirjanik Sofi Oksanen, olümpiavõitja Gerd Kanter, suursaadik Marina Kaljurand, merefüüsik Tarmo Soomere, mägironija Alar Sikk ja olümpiavõitja Andrus Veerpalu, kuid ka Eesti sõdurid Iraagis ja joonisfilmi "Leiutajateküla Lotte" loojad.