PPA sai idapiiri valvamiseks poole miljoni euro eest droone ({{commentsTotal}})

{{1515737340000 | amCalendar}}

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) hankis Euroopa Liidu raha toel poole miljoni euro eest üheksa ELIX-XL tüüpi drooni, millega seirata igapäevast olukorda idapiiril ning reageerida pääste- ja piirivahejuhtumitele.

PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme ütles, et PPA on juba mõnda aega testinud erinevaid droone, leidmaks sellist, mida piiriäärsete alade suurema turvalisuse tagamiseks kõige efektiivsemalt saaks kasutada.

"Piirivahejuhtumite ennetamisel ja neile reageerimisel on droon hea abivahend, mis aitab kiiremini ja mugavamini saada ülevaade raskesti ligipääsetavatest kohtadest. Olgu tegu ebaseadusliku piiriületusega, päästejuhtumiga piiriveekogul või maastikuotsinguga – drooni abil kogutud info annab piirivalvuritele täiendavaid võimalusi oma tegevuste planeerimiseks ja läbiviimiseks," selgitas ta.

Näiteks saab vajadusel droonipildi lukustada ja jälgida liikuvaid huvialuseid inimesi ja sõidukeid seni, kuni lähim patrull sündmuskohale jõuab. Mobiilset droonikomplekti saab muu hulgas kasutada ka igapäevastes patrullides piiriäärse olukorra seirel.

Piusa kordoni juht Valmar Hinno tõdes, et kui droonid oleksid olnud juba varem, oleksid paljusid juhtumeid olnud kergem avastada.

"Piusa kordonis on mul nüüd olnud au olla üle viie aasta ja tänaseks juba sadade juhtumite näol, kui nüüd tagantjärele mõelda, on olnud selline tunne, et kui me oleksime saanud ka õhust kontrollida, siis kindlasti paljud juhtumid oleksid olnud kergemini avastatavad ja lahendatavad," rääkis Hinno "Aktuaalsele kaamerale".

Droonid võimaldavad lukustada droonipilti ning jälgida huvialuseid inimesi ja sõidukeid seni, kuni lähim patrull sündmuskohale jõuab. Muuhulgas saab mobiilset droonikomplekti kasutada ka igapäevastes patrullides piiriäärse olukorra seirel, kuid toetada ka inimeste otsinguid maastikul.

Drooniprojekti kogumaksumus oli pool miljonit eurot, millest 444 450 tuli Euroopa Liidu sisejulgeoleku fondist ning 55 550 euroga kaasrahastas siseministeerium.

Droonid soetati Eesti ettevõttelt ELI OÜ, mis arendab ja toodab unikaalseid väljaõppevahendeid kaitse- ja paramilitaarstruktuuridele. Viimase 15 aasta vältel on ettevõte keskendunud mehitamata õhusõidukite arendamisele ja tootmisele.

Droonid on kohandatud just piirivalve vajadustele. "Selle drooniga on võimalik lennata suures tuules, koleda ilmaga, vihma, lume ja külmaga. Tavalised droonid sellises temperatuuris ei ole enam nõus õhku tõusma," selgitas ELI OÜ tegevjuht Tõnu Vaher.

Ühtlasi on PPA teavitanud ka Vene Föderatsiooni, et nüüd on Eesti piiril kasutusel mehitamata õhusõidukid. Ühtlasi on arvestatud sellega, et tegemist on haavatavate objektidega.

"Me ei saa siin rääkida ainult naabrite poolt mahavõtmisest, vaid kellest iganes ka Eesti territooriumil. Sellega on arvestatud. Küll on see aga selline tehniline eripära, millest me väga detailselt avalikult rääkida kahjuks ei saa," ütles Neider-Veerme.

PPA tuletab muuhulgas meelde, et Eesti välispiiri äärne ala Venemaaga on kontrollitud õhuruum, kus kõrvalistel isikutel on ajutisest kontrolljoonest sisemaa suunas kuni viie kilomeetri ulatuses drooni lennutamine keelatud. Seda võib antud piirkonnas teha üksnes politsei- ja piirivalveameti kooskõlastusel ning lennuluba omades. Rikkumisega võib kaasneda vastutus väärteokorras.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Mirjam Nutov, Merili Nael



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: