PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme ütles, et PPA on juba mõnda aega testinud erinevaid droone, leidmaks sellist, mida piiriäärsete alade suurema turvalisuse tagamiseks kõige efektiivsemalt saaks kasutada.

"Piirivahejuhtumite ennetamisel ja neile reageerimisel on droon hea abivahend, mis aitab kiiremini ja mugavamini saada ülevaade raskesti ligipääsetavatest kohtadest. Olgu tegu ebaseadusliku piiriületusega, päästejuhtumiga piiriveekogul või maastikuotsinguga – drooni abil kogutud info annab piirivalvuritele täiendavaid võimalusi oma tegevuste planeerimiseks ja läbiviimiseks," selgitas ta.

Näiteks saab vajadusel droonipildi lukustada ja jälgida liikuvaid huvialuseid inimesi ja sõidukeid seni, kuni lähim patrull sündmuskohale jõuab. Mobiilset droonikomplekti saab muu hulgas kasutada ka igapäevastes patrullides piiriäärse olukorra seirel.

Piusa kordoni juht Valmar Hinno tõdes, et kui droonid oleksid olnud juba varem, oleksid paljusid juhtumeid olnud kergem avastada.

"Piusa kordonis on mul nüüd olnud au olla üle viie aasta ja tänaseks juba sadade juhtumite näol, kui nüüd tagantjärele mõelda, on olnud selline tunne, et kui me oleksime saanud ka õhust kontrollida, siis kindlasti paljud juhtumid oleksid olnud kergemini avastatavad ja lahendatavad," rääkis Hinno "Aktuaalsele kaamerale".

Droonid võimaldavad lukustada droonipilti ning jälgida huvialuseid inimesi ja sõidukeid seni, kuni lähim patrull sündmuskohale jõuab. Muuhulgas saab mobiilset droonikomplekti kasutada ka igapäevastes patrullides piiriäärse olukorra seirel, kuid toetada ka inimeste otsinguid maastikul.

Drooniprojekti kogumaksumus oli pool miljonit eurot, millest 444 450 tuli Euroopa Liidu sisejulgeoleku fondist ning 55 550 euroga kaasrahastas siseministeerium.

Droonid soetati Eesti ettevõttelt ELI OÜ, mis arendab ja toodab unikaalseid väljaõppevahendeid kaitse- ja paramilitaarstruktuuridele. Viimase 15 aasta vältel on ettevõte keskendunud mehitamata õhusõidukite arendamisele ja tootmisele.

Droonid on kohandatud just piirivalve vajadustele. "Selle drooniga on võimalik lennata suures tuules, koleda ilmaga, vihma, lume ja külmaga. Tavalised droonid sellises temperatuuris ei ole enam nõus õhku tõusma," selgitas ELI OÜ tegevjuht Tõnu Vaher.

Ühtlasi on PPA teavitanud ka Vene Föderatsiooni, et nüüd on Eesti piiril kasutusel mehitamata õhusõidukid. Ühtlasi on arvestatud sellega, et tegemist on haavatavate objektidega.

"Me ei saa siin rääkida ainult naabrite poolt mahavõtmisest, vaid kellest iganes ka Eesti territooriumil. Sellega on arvestatud. Küll on see aga selline tehniline eripära, millest me väga detailselt avalikult rääkida kahjuks ei saa," ütles Neider-Veerme.

PPA tuletab muuhulgas meelde, et Eesti välispiiri äärne ala Venemaaga on kontrollitud õhuruum, kus kõrvalistel isikutel on ajutisest kontrolljoonest sisemaa suunas kuni viie kilomeetri ulatuses drooni lennutamine keelatud. Seda võib antud piirkonnas teha üksnes politsei- ja piirivalveameti kooskõlastusel ning lennuluba omades. Rikkumisega võib kaasneda vastutus väärteokorras.