Piirivalvele piisab praegu kümnest droonist ({{commentsTotal}})

Eesti idapiir.
Eesti idapiir. Autor/allikas: Arved Breidaks/Valgamaalane/Scanpix

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) esialgu olemasolevale kümnele droonile lisa ei vaja. Droonidega on olnud üksikuid tehnilisi tõrkeid, Venemaa piirivalvel pretensioone nende kasutamise vastu pole olnud.

Idapiiril on üheksa drooni, mis on piirivalvurite igapäevases kasutuses alates jaanuarist ning neile lisaks on kagupiiril üks täisautomaatne droonipesa koos drooniga.

Kokku toimetavad piirivalvurid alates aasta algusest seega praegu kümne drooniga. "Hiljuti soetatud üheksa drooni on niinimetatud seljakoti-droonid ehk et neid saab mugavasti patrullides kaasas kanda ja neil eraldi laadimispunkte ehk droonipesasid ette nähtud ei ole," ütles ERR-ile PPA integreeritud piirihalduse büroo politseikolonelleitnant Kalev Sarapu. 

Praegu ei ole PPA-l kindlat plaani või ajakava täiendavate droonide soetamiseks. "Ennekõike katsetavad piirivalvurid oma igapäevatöös olemasolevaid droone ning selle põhjal saame jooksvalt hinnata, kas, kuhu ja milliseid droone oleks tulevikus lisaks tarvis soetada," rääkis Sarapu.

Kümmet drooni kasutavad piirivalvurid Sarapu sõnul erineva iseloomuga piirivahejuhtumite ennetamiseks ja neile reageerimiseks nii maismaapiiril kui ka järvepiiril.

"Maismaal kasutatakse drooni peaasjalikult kahtlaste jälgede ja isikute monitoorimiseks, järvel enamasti aga päästejuhtumite lahendamiseks. Drooniga piiriolukorra seiramine annab seega piirivalvuritele lisavõimalusi oma tegevuste paremaks planeerimiseks ja läbiviimiseks," kirjeldas Sarapu.

"Peab arvestama, et nii nagu muul tehnikal võib ka droonidel esineda teatud tõrkeid. Seni on tehtud mõnedele uutele droonidele väiksemaid tarkvaraparandusi ja - kohendusi, kuid märkimisväärseid tagasilööke esinenud ei ole," ütles Sarapu. Samuti ei ole droonide kasutuselevõtu järel tema sõnul muutusi koostöös Venemaa piirivalvega.

Sarapu lisas, et piiriehituse fookus jätkuvalt katselõikudel, kuhu on tarnitud uued seire- ja valvesüsteemid, mida parasjagu häälestatakse ja testitakse. Pärast seda jätkub kahele katselõigule loodud taristu ja seiresüsteemide tehniline testimine.

"Paralleelselt käib töö elektrivõrgu liitumispunktide rajamisel, mille toel tagatakse energiavarustus piirile paigaldatud seireseadmete tarbeks, kuid liitumispunktide loomine võimaldab muuhulgas energiaga varustada ka piiriäärsete kohalike elanike majapidamisi. Ka Vanikujärv, mis piiriehituse projekti käigus puhastati ja renoveeriti, võimaldab kohalikel seal senisest aktiivsemalt vaba aega veeta, sest veekogu saavad nüüd kalastajate kõrval soovi korral kasutada ka teised loodusnautlejad," rääkis Sarapu.

Toimetaja: Indrek Kuus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: