Ratas meenutas kolmapäeval riigikogu infotunnis, et 2015. aasta veebruaril oli arvestatud summaga 79 miljonit, nüüd pärast projekteerimisi selgus nüüd, et idapiiri ehitamine läheb 2,5 kuni kolm korda kallimaks.

"See kindlasti ei tähenda seda, et idapiiri ehitamine seiskub. Ma igal juhul pean õigeks, et piiri ehitusega tuleb edasi minna," ütles Ratas.

Ratas rääkis, et rajatava piiri kogupikkus on 338 kilomeetrit, sellest maismaa 135, järvepiir 126 ja jõepiir 176 kilomeetrit. "Võib öelda väga jämedalt hetkel, et on teada seda, et kallimaks on läinud siis eeskätt maismaapiiri rajamine, mis oli ka kõige pikema kilometraažiga," märkis peaminister. "Tuleb öelda ka veel seda, et tegemist on ju projekteerimise etapiga, et kui tulevad hanked peale, siis kindlasti see võib veel omakorda hinda muuta."

Ratas selgitas, et kavandatust kallimaks on läinud piiril taristu rajamine, juurde on vaja umbes 40 miljonit eurot. "Tehnilise seire- ja valvesüsteemide jaoks kulub 37 miljonit, samuti madallennu valvamise osas on tegelikult vaja juurde ligi 15–20 miljonit eurot. On tõstatatud ka küsimus, et need juurdepääsuteed, mis hetkel on, et neid on liiga vähe planeeritud, neid on vaja planeerida rohkem, mitukümmend korda rohkem. See on läinud kallimaks," kirjeldas Ratas olukorda.

Ratase sõnul tuleb paraku nentida, et 2015. aastal, kui valitsuskabinet piiri korrastamise esialgse summa osas otsuse tegi, oli hinnakalkulatsiooni tegemiseks aega vaevu-vaevu poolteist kuud.

"Tuleb tunnistada, et talvisel ajal ei oldud kursis ka Eesti piiri, ütleme, looduskooslusega, ei oldud kursis selle maapinnaga, mis seal on. Võib öelda täna julgesti välja, et tegemist on väga tugevalt soise alaga, mis on tõstnud piiri väljaehitamise hinda ja mis on tõstnud ka vihmavee ärajuhtimise küsimuse. Nii et ma arvan, et 2015. aasta veebruaris tehtud otsus tehti loomulikult ka kiirustades," lausus peaminister Ratas.