Pensionärid saavad riigile kingitud seitse miljonit eurot tagasi nõuda ({{commentsTotal}})

Pensionärid.
Pensionärid. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Maksuameti andmeil on paljud pensionärid aastatel 2014-2016 jätnud välja võtmata neile ette nähtud maksuvaba tulu, mille summa küündib tagastamise korral 7,2 miljoni euroni.

Seda eelkõige põhjusel, et varasemalt on olnud eraldi bürokraatlikum avalduste süsteem neile, kes on pensionärina jätkanud töölkäimist.

Näiteks 2016. aastal oli nii, et üldine maksuvaba tulu oli kõigile 170 eurot ja pensionide täiendav maksuvabastus oli summas 225 eurot.

Kui pensionär tööl ei käinud, liideti need maksuvabastused kokku ja inimene sai kogu pensioni maksuvabalt kätte.

Kui ta aga käis pensionärina tööl, siis 225 eurot maksuvaba tulu arvestas sotsiaalkindlustusamet pensionidelt automaatselt ja üldise maksuvabastuse ehk 170 eurot sai ta kätte töötasult.

Kui see tööl käinud pensionär otsustas aga lõplikult koduseks jääda, tulnuks tal sotsiaalkindlustusametile teha avaldus, et üldine maksuvabastus (2016. aasta näite puhul 170 eurot) arvestataks samuti pensionilt.

Paljud seda ei teinud ja ilmselt teadmatusest, ütles maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde ERR-ile.

"Et raha kätte saada, tulnuks neil teha tuludeklaratsioon vastava aasta eest. Kahjuks ei jõudnud see info nendeni või nad lihtsalt unustasid," selgitas ta.

Maksu- ja tolliameti hinnangul on kokku ligi 8600 inimesi, kel võib olla õigus tagasimakse saada. Nendest pea pooltel võib olla õigus tagasimakse saada kõigil kolmel aastal (2014-2016) ning ülejäänutel kas ühel või kahel aastal.

Maksuameti soovitus nüüd kõigile neile, kel jäi mingi osa maksuvabast tulust välja võtmata, on teha seda alates veebruari keskpaigas tuludeklaratsiooniga. "Arvutusi ise tegema ei pea. Teeme kõik inimese eest ära, kõik andmed on eeltäidetud," kinnitas Udde.

Ka justiitsminister Urmas Reinsalu ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et maksimaalselt on nõuete maht umbes seitse miljonit eurot. "Inimestel on sellele summale õigus ning kui nad soovivad seda õigust realiseerida, siis on riigi kohustus neile see raha tagasi maksta," kinnitas Reinsalu.

Käesolevat aastat ja nüüdset tulumaksureformi see ei puuduta. Sellest aastast on olemas andmed nende pensionäride kohta, kes ei tööta, ning neile arvutatakse kuni 500 eurot maksuvabastust pensionidelt automaatselt.

Toimetaja: Priit Luts



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: