Helsingi tõusis lõppenud aastal maailma suurimaks reisisadamaks ({{commentsTotal}})

Helsingi.
Helsingi. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Helsingist on saanud reisijate arvestuses Euroopa ja ka maailma kõige vilkam sadam.

Eelmisel aastal liikus ainuüksi Helsingi sadamate kaudu kulgevatel laevaliinidel 11,8 miljonit reisijat. Lähim konkurent ehk Doveri sadam Suurbritannias piirdus aga 11,7 miljoni reisijaga, vahendas Yle.

Lisaks külastas Helsingit eelmisel aastal ka 478 000 kruiisituristi ning seega on laevareisijate koguarv umbes 12,3 miljonit, rõhutas Helsingin Satama Oy pressiteates.

Helsingi sadama reisijateveo juht Kari Noroviita kommenteeris, et Doveri võitmine pole ettevõtte jaoks iseenesest oluline, sest kaks sadamat omavahel ei konkureeri, kuid teatava põhjuse uhke olla andvat see küll.

"Kui mõelda nüüd rahvaarvu peale, siis on see esikoht üsna tore asi," lisas ta STT-le.

Peateemaks on Tallsinki

Helsingi tõusu suurimaks reisisadamaks saab eelkõige seletada üha tiheneva reisijateveoga Helsingi ja Tallinna vahel. Kahe pealinna vahel liikus eelmisel aastal üheksa miljonit reisijat, eelmise aastaga võrreldes oli kasv 3,2 protsenti.

Kolm neljandikku Helsingi sadama reisijateveost oli nn Tallsingi suunal.

"Kui on kaua aega räägitud Helsingi-Tallinna kaksiklinnast, siis jah, see on tänane päev," nentis Noroviita.

Noroviita tuletas meelde, et eelmisel aastal avati Helsingi Läänesadamas uus reisiterminal ning Tallink võttis omakorda kasutusele uue laeva. Sõitude arv on kasvanud ning kasvab ka edasi.

Reisijate arvu kasvu on seetõttu näha ka Tallinna sadamas, mille kaudu liikus eelmisel aastal 10,5 miljonit reisijat. Reisijate arv kasvas Tallinnas aastaga neli protsenti ning kasvu on olnud kümme aastat järjest.

Seevastu La Manche'i väina ääres asuva Doveri reisijate arv on järjekindlalt langemas, veel 10 aastat tagasi läbis sealset sadamat umbes 13-14 miljonit reisijat.

Mujal maailmas nii suurte reisijatearvudeni üldjuhul enam ei jõuta, sest olulised laevaliinid on aja jooksul asendatud sildade või tunnelitega.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: