Euroopa Komisjon lükkas tagasi kaks ametlikku kaebust biomassi kasutamise vastu Enefit Energiatootmise elektrijaamades ehk endistes Narva elektrijaamades. Komisjon leidis, et mingeid õiguslikke takistusi biomassi kasutamiseks Narvas ei ole.

"See tähendab, et kui riigikogu nüüd naaseb elektrituru seaduse muudatuste menetlemise juurde, siis ei ole vaja korrata õiguslike argumentide vahelist võitlust, mis varasemalt on protsessi kiirust oluliselt takistanud," selgitas Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk ERR-ile.

Elektrituruseaduse eelnõu on riigikogus läbinud teise lugemise. Eelnõu võimaldaks statistikakaubanduse tehingute korral piiramatult põlevkivijaamades puitu põletada.

Eesti Taastuvenergia Koda leiab, et Narva elektrijaamades raisatakse puitu, põletades seda madala, umbes 35-protsendilise kasuteguriga ning kasutades sama energia tootmiseks kaks kuni kaks ja pool korda rohkem puitu kui katlamajades ja moodsates koostootmisjaamades.

Koja juht Rene Tammist ütles, et kui Euroopa Komisjoni riigiabiluba sätestab, et Eesti riigi põhjendused puidu masspõletamise kohta tunduvad komisjonile aktsepteeritavad, siis tegelikult ei ole võib-olla kaalutud teisi aspekte.

"Üks teema on näiteks see, et millises ulatuses saaks Eesti täiendavat biomassi kasutusele võtta. Eesti Energia on teada andnud, et soovib kasutada Narva jaamades maksimaalselt enam kui kolme miljonit tihumeetrit puitu aastas. Kui vaatame ka eelmise aasta raiemahtusid, siis see on maksimaalse lubatud metsanduse arengukava raiemahu piiripeal või isegi ületab seda," märkis Tammist.

Massiline puidupõletamine tõstab halupuidu hinda

Ta lisas, et see kogus on nii suur, et ilmselgelt ikkagi mõjutab turgu ja selliselt, et kahjustab tööstuste konkurentsivõimet ning suurendab soojuse hinda kaugküttesektoris või halupuiduga kütjatele kodumajapidamistes. Selliseid majapidamisi on Eestis paarsada tuhat. Kolmandik eestlastest saab oma soojuse kaugküttesektorist, kus enam kui pool soojusest toodetakse samuti hakkepuidust.

"Siin on sellised ilmsed seosed ja nägime neid ka aastatel 2010-2012, kui Eesti Energia massiliselt puitu põletas - siis puidu hinnad tõusid ja see tuli soojatarbijatel, tööstustarbijatel kinni maksta. See on üks aspekt, aga küsimus on ka see, kust see ressurss Eestis võetakse," lausus Tammist.

Riigimetsa Majandamise Keskus on tema sõnul hinnanud, et Narva jaamadele mõistlikus tegevusraadiuses, mis jääb jaamadest saja kilomeetri kaugusele, saaksid nad tarnida vähem kui 100 000 tihumeetrit puitu ning erametsaomanikud ei näe neid koguseid väga palju suuremana.

"Võib-olla on seda ressurssi pisut rohkem, aga mitte selles ulatuses, nagu seda kavatsetakse Narva jaamades kasutada," sõnas ta. "Sellest tulenevalt tegid taastuvenergia koda, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuste Liit ettepaneku sätestada maksimaalseks mahupiiranguks puidu kasutamisel aastas 500 000 tihumeetrit, mitte enam kui kolm miljonit, mida Eesti Energia soovib kasutada".

Eesti Energia impordib biomassi ka välisturgudelt

Kaarel Kuusk Eesti Energiast ütles vastuseks puidu raiskamise süüdistusele, et biomassi või madalakvaliteedilist puitu on plaanis kasutada Auvere elektrijaamas ja Balti elektrijaama 11. plokis ning neis mõlemas on kasutegur üle 40 protsendi.

Ta juhtis ühtlasi tähelepanu asjaolule, et Eesti Energia ei ole väitnud, et kasutab endistes Narva elektrijaamades kolm miljonit kuupmeetrit biomassi, vaid tegu on elektrijaamade keevkihtplokkide tehnilise võimekusega.

Turult kättesaadava puidu kogusest rääkides on Kuuse sõnul esmalt oluline fakt, et Eesti ekspordib aastas ligi miljon tonni puidust pelleteid ja suur osa neist põletatakse ära Narva elektrijaamadega väga sarnastes, kuid palju suuremates kateldes, näiteks Draxi elektrijaamas Ühendkuningriigis.

"Euroopa Komisjonile on see fakt hästi teada," rõhutas ta.

Euroopa Komisjon pidas piisavaks elektrituruseaduse muudatuste eelnõus sätestatud nõuet, et juhul, kui Eesti turult hangitava puidu maht ületab 500 000 kuupmeetrit, siis tuleb koostada selle kohta mõjuhinnang.

Kuusk märkis, et Eesti Energial on võimalik biomassi varuda ka välisturgudelt. Seda on ettevõte importinud ka varasemalt ja teeb seda kindlasti ka edaspidi, kinnitas ta.

"Mis puudutab Tootsi projekti, siis sellele komisjoni poolt avaldatud seiskohal mõju ei ole, kuna oleme projekti arendanud vastavalt Euroopa Komisjoni riigiabi suunistele, mis on aluseks Eesti taastuvenergia toetusskeemi riigiabiloa väljastamisel," lisas Eesti Energia meediasuhete juht.