Seda võimalust ei lisata ka uude riigikogu töö ja kodukorra seadusesse, mida praegu riigikogus menetletakse, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Kolmapäeval toimunud justiitsministri umbusaldushääletuse tõttu pidid kaks riigikogu liiget oma Strasbourgi komandeeringud katkestama ja kiiresti Tallinna tagasi sõitma, sest nad tahtsid hääletusel osaleda.

Riigikogu esimees, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor tunnistas, et sääraseid komandeeringu katkestamisi juhtub tihti.

"Kaks riigikogu liiget otsustas oma komandeeringu katkestada ja juhatus andis selleks ka lahkelt loa. Ülejäänud saadikud otsustasid sinna jääda, eks see ole valikute küsimus. Nii nagu elu näitas, sellest umbusalduse hääletuse tulemus ei muutunud, et need neli saadikut jäid Strasbourgi," rääkis Nestor.

Nestori sõnul ei saa riigikogus e-hääletust rakendada, sest siis jääb parlamentaarne debatt tagaplaanile, eriti puudutab see komisjonide tööd. Sealt ei tehta ka ülekandeid.

Miks aga ikkagi ei võiks suure saali hääletusi teha elektrooniliselt? Saali arutelusid kantakse ju internetis üle ja rahvasaadik saab ka kaugelt oma häälega seaduse vastuvõtmist menetleda.

Õiguskomisjoni esimees, IRL-i kuuluv Marko Pomerants oli samuti elektroonilise hääletamise suhtes skeptiline, seda aga hoopis teisel põhjusel.

"Elektroonilise hääletamise võimalus teeks saadikud väga laisaks Toompea töös osalema. Arvan, et seda ei peaks tegema. Ega meil siin nii hirmus palju seda olemist nagunii ole. Ja kui keegi on lähetuses, siis umbusaldusavalduse sisseandjad peaksid arvestama, kas neil reaalset jõudu on ja kas on vaja kedagi lähetusest tagasi kutsuda või mitte," rääkis Pomerants.

Pomerants ütles, et riigikogus käib küll elav arutelu töö ja kodukorra muutmiseks, näiteks kaotatakse ära kohalolekukontroll, kuid elektroonilise hääletamise võimalust muudatustesse ei lisata.

Riigikogu asespiiker Hanno Pevkur ütles, et ta pigem samuti ei poolda elektroonilise hääletuse sisseviimist.

"E-hääletusel on omad head küljed, teisalt parlamendi puhul on väga oluline parlamentaarne debatt ja traditsioonid," tõdes Pevkur.

"Loomulikult tuleb vaadata ka kõik riskikohad üle. Kui üleriigilistel valimistel osalevad sajad tuhanded hääleõiguslikud kodanikud, siis seal vigane hääletamine või eksimus ei mõjuta tulemust. Parlamendisaalis võib üks hääl otsustada valitsuse saatuse. Riigikogu saalis on ühe hääle hind oluliselt suurema kaaluga otsuste tegemisel," lisas Pevkur.