Tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa ütles, et personaalarvutite kuldaeg on läbi ning nende müük maailmas väheneb ja neist kordi rohkem kasutatakse nutiseadmeid. Ka internetti kasutatakse maailmas rohkem mobiiliseadmete kui arvuti kaudu.

"Mina ei tea mitte ühtegi head põhjust, miks ei peaks ja ei võiks Eesti e-hääletamise süsteem käia koos maailmaga, areneda koos maailmaga ja selge on see, et maailm areneb sinnapoole, et nutiseadmed muutuvad järjest olulisemaks, muutuvad veel olulisemaks, kui on arvutid kunagi olnud," ütles Roonemaa.

Ekspertide hinnangul on e-hääletamise viimine nutitelefoni võimalik, kuid lahendada tuleb mitmeid probleeme, näiteks tuleb inimene nutiseadmes identifitseerida ja anda tema nimel digitaalne allkiri.

"Ja nutiseadmete juures meil on väga keeruline kasutada Eesti ID-kaarti. See tähendab seda, et eelkõige me saame tugineda näiteks mobiili," sõnas Sven Heinberg. Tema sõnul on nutiseadmega hääletamisel üks tähtsamaid küsimusi, kuidas kontrollida häält.

"Täna me anname inimestele, kellel on arvutis valijarakendus võimaluse, et teise seadmega nad saavad veenduda, et kas see mis arvutis töötas, see esindas neid korrektselt," ütles Heinberg.

Lisaks tuleks Heibergi sõnul läbi mõelda, kas teha valijarakendus äpina, mis on võimalik, kuid eeldab, et tuleb teha erinevad äpid i-phonele ja androidile. Või tuleks teha rakendus telefonibrauserile.

Brauseriga on Heibergi hinnangul probleemid sügavamad, kui ühe lahendusega saaks toetada nii inimeste arvuteid kui nutiseadmeid. Et ühel hetkel tuleb nutiseadmetest valimise võimaluse pakkumisega arvestama hakata, on ka Heiberg veendunud.