Saksa võimukõnelustel pole endiselt kokkulepet migratsiooni teemal ({{commentsTotal}})

Vasakult: CSU liider Horst Seehofer, CDU juht Angela Merkel ja SPD esimees Martin Schulz.
Vasakult: CSU liider Horst Seehofer, CDU juht Angela Merkel ja SPD esimees Martin Schulz. Autor/allikas: Imago/Scanpix

Reedel alanud ja kogu nädalavahetuse kestnud Saksamaa koalitsioonikõnelustel on üheks olulisemaks vaidlusküsimuseks kujunenud migratsioonipoliitika.

Angela Merkeli paremtsentristid - Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) ja Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) blokk - ja Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) pole suutnud jõuda ühisele seisukohale küsimuses, mis puudutab põgenike perekondade taasühinemist, vahendas EUobserver.

CDU/CSU on vastu sellele, et põgenikel oleks võimalik tuua riiki ka oma perekond, SPD on aga toetaval seisukohal.

Esmaspäeva varahommikul lõppenud kõnelustevoor tulemust ei andnud ning eesmärgiks on jõuda kokkuleppele veebruari alguseks.

"See ajab mind hulluks, et meil ei õnnestu leida sellele probleemile humaanset lahendust erakonnaga, kelle nimes on sõna "kristlik"," kurtis sotsiaaldemokraadist rahvasaadik Lars Castellucci ajalehele Financial Times.

Saksamaa võimud on andnud umbes 280 000 varjupaigataotlejale täiendava kaitse staatuse. Täiendava kaitse saaja on inimene, kes ei kvalifitseeru pagulasstaatusele, kuid kelle tagasipöördumisel oma koduriiki ähvardaks teda oht ning kellele on riik seetõttu andnud rahvusvahelise kaitse. Seega on juriidiliselt tegu pagulase staatusest nõrgema staatusega ja see tähendab ka seda, et õigus oma perekond Saksamaale järele tuua nendele inimestele ei laiene.

Täiendava kaitse andmist alustasid Saksamaa võimud massiliselt 2015. aasta rändekriisi ajal ning märtsi keskel peaks sellise kaitse tähtaeg täis saama. Merkeli bloki eesmärgiks on lihtsalt seda tähtaega pikendada. Samuti soovib Merkeli blokk kehtestada ülempiiri, mille kohaselt võtab Saksamaa aastas vastu kuni 220 000 põgenikku.

Osaliselt oli selle sammu põhjuseks soov tulla vastu parempoolsemate valijatele, kellest osa on vahepeal hääletanud paremäärmuslikuks peetud erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) poolt. Käesoleval kuul esitas AfD näiteks eelnõu, millega keelustataks igasugune perekondade taasühendamine.

Kuigi Merkeli blokk võitis septembrikuised valimised, kaotati rohkelt saadikukohti ning endiselt pole õnnestunud luua teovõimelist valitsuskoalitsiooni. Novembris kukkusid kokku Merkeli valitsuskõnelused Vaba Demokraatliku Partei (FDP) ja rohelistega (Bündnis 90/Die Grünen).

Samuti ajalooliselt nõrga tulemuse saavutanud ja seni Merkeliga koalitsioonis olnud sotsiaaldemokraadid teatasid kohe valimiste järel, et jäävad opositsiooni.

Hiljem, pärast Merkeli esimeste koalitsioonikõneluste nurjumist, asusid aga sotsiaaldemokraadid oma seisukohta tasapisi muutma. Ilmselt oli üheks oluliseks mõjutajaks ka president Frank-Walter Steinmeier, kes on sotsiaaldemokraatide eksjuht ja kes on korduvalt sarnaselt Merkelile rõhutanud, et nii Saksamaa kui ka kogu Euroopa vajavad kiiremas korras stabiilset valitsust. Üle-eelmisel nädalal otsustaski SPD lõpuks ametlikult, et erakond asub Merkeliga koalitsioonikõnelusi pidama.

Kui praegused koalitsioonikõnelused peaksid aga samuti liiva jooksma, võib Merkel moodustada ka vähemusvalitsuse, samas on võimalikud ka uued parlamendivalimised.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: